Talvine tantsupidu tõmbab joone alla

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Veebruari esimesel laupäeval tõmmatakse Viljandi talviste tantsupidude otsad kokku. Möödunud aastal tuli tantsima üle tuhande inimese.
Veebruari esimesel laupäeval tõmmatakse Viljandi talviste tantsupidude otsad kokku. Möödunud aastal tuli tantsima üle tuhande inimese. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kahe nädala pärast on Viljandi 15. talvine tantsupidu, mis jääb kõigi eelduste kohaselt viimaseks.

Korraldajate kinnitusel on pidu täitnud oma eesmärgi ja viinud pärimustantsu rahvatantsijate hulka. 1998. aastal Viljandis alustatud ettevõtmist on järgitud Ida-Viru-, Tartu-, Järva- ja Harjumaal.

Nauding igiomasest

Pidudel on käidud nii Saarest kui Soomest, Ida-Virumaalt ja Võrumaalt, Indoneesiast ja Lätist ning tantsitud on nii paukuvas pakases kui vihmas ja poris.

«Põhimõtteliselt on Viljandi talvise tantsupeoga tõepoolest kõik,» ütles peo algataja ning peakorraldaja Vaike Rajaste. «Võimalik, et keegi hakkab midagi uut tegema, aga iga asi saab ükskord otsa ning ilus on lõpetada siis, kui kõik on hästi ja uued väljakutsed ootamas.»

Rajaste sõnul on alati hakkama saadud ja nakatatud teisi just seda oma eesti pärimustantsu tantsima.

«Aasimisest alguse saanud peo juures on mulle hästi tähtis see, et vana eesti tantsu võivad tantsida kõik nii, nagu oskavad ja tunnevad või tahavad,» rääkis Rajaste. «Igaüks võib sellesse panna oma samme, loovust ja soovi, nii nagu see on läbi aastatuhandete olnud.»

Rajaste toonitas, et suure tantsupeokultuuri kõrval ei tohi ära unustada oma vana pärimust ning inimese loomulikku tantsimisviisi ongi Viljandi pidu püüdnud alati välja tuua.

«Kui saadakse kätte tunne, et midagi rahvale igi­omast koos teha on nauding, on see ju väga hea,» mõtiskles Rajaste. «See on ka füüsilises ja vaimses mõttes tervislik.»

Parimad palad

Viljandi talvine tantsupidu on viimastel aastatel kokku toonud üle tuhande tantsija ning korraldajate prognooside kohaselt ei jääda sellele arvule alla ka tänavu. Pigem oodatakse taas osalejate rekordit.

Viimane pidu avatakse neljapäeval, 31. jaanuaril Sakala keskuses. Järgmisel päeval ehk reedel on kavas külaliskollektiivide kontserdid Viljandi linna koolides ja maakonna rahvamajades. Tänavu oodatakse külla tantsijaid Austriast ja Lätist.

Peo põhipäev on laupäev, 2. veebruar. Sakala keskuses on siis Austria, Läti ja Karksi kandi tantsude õpitoad. Viljandi pärimusmuusika aida suures saalis tuleb kontsert, kus esineb Vabajalg koos teiste Viljandi tantsukollektiividega.

Pärastlõunal süüdatakse aida ees peotuli ning sellele järgneb rongkäik Vabaduse platsile, kus kell 15 algab suur ühistantsimine.

«Kavas on viimase 14 aasta parimad palad,» rääkis Rajaste. «Kui iga kord on meil olnud mingi kindel teema, siis seekord tantsime neid tantse, mis läbi aastate on kõige rohkem meeldinud.»

Laupäeval korraldatakse Viljandimaa loomeinkubaatori abiga käsitöömeistrite õpitube, kus Made Uus ja Reet Piiri räägivad talvistest rahvarõivastest. Päev lõpeb simmaniga aida suures saalis.

Märksõnad

Tagasi üles