Riigivara ei varastatud

Eesti Pank andis eile avalikkusele aru VEB Fondi tagamaadest. Panga president Ardo Hansson (paremalt teine) lubas pingutada selle nimel, et inimestel oleks põhjust keskpanka usaldada. Foto: Toomas Huik / Postimees

Eile avalikustatud VEB Fondi auditi tulemused näitavad, et riigivara ei varastatud — valeandmetega kiri, mis «lisas» TSL Internationalile 32,3 miljoni dollari eest nõudeid Vnešekonombankile, loodi Eesti Pangas.

Pank märgib auditi järeldustes, et seda, kes kirja loomise ahelas sellesse valeandmete sattumise põhjustas, ei õnnestunud tuvastada, sest kuigi kõik tehingud suudeti taastada, ei osutunud võimalikuks välja selgitada kõigi nende põhjusi ja selgitusi.

Hoolimata sellest et VEB Fondiga seotud sündmused leidsid aset kuni 20 aastat tagasi, on arhiivis säilinud üllatavalt palju dokumente. Samas pole võimalik hinnata, kas tegu on kogu dokumentatsiooniga, sest dokumendiregistrid (sisukorrad) pole säilinud arhiiviseaduse ja riigiarhiivi suuniste kohaselt.

Olemasoleva mahuka dokumentatsiooni alusel suutis audit keskpanga hinnangul toimunu üsna hästi taastada. Samas jäi mõnelgi puhul arusaamatuks, miks üht või teist tehti.

Esiteks sellepärast, et kuigi otsuste dokumendid on olemas, puuduvad taustmaterjalid, mis selgitaksid otsuste tegemise põhjusi. Teiseks ei suutnud asjaosalised enam meenutada detaile. Kolmandaks soosis arhiivi mittetäielikkust see, et Eesti Panga töötajad olid algusaastatel ühtlasi VEB Fondi juhid ning nii-öelda iseendale korraldusi andes ei pidanud nad kirjavahetust Eesti Panga ja VEB Fondi vahel.

Pank märgib, et riigikontrolli kahe varasema auditi hinnangud on paikapidavad. Samuti saab nõustuda sihtasutuse likvideerija Rein Järvelille öelduga, välja arvatud tema hinnanguga 108 miljoni krooni ulatuses tehtud teadmata tehingu kohta.

VEB Fondi registris on nõuete ja kohustuste saldo paigast ära umbes 108 miljoni krooni ulatuses, kuid tegu polnud teadmata tehingutega, vaid viletsa registripidamisega. Osa registrikannete kohta pole alles kõiki algdokumente, kuid dokumente on enamasti säilinud piisavalt selleks, et tehingute sisu oleks arusaadav ja taastatav.

Saldo oli paigast ära seetõttu, et VEB Fondi registris peeti osa nõuete üle arvestust kroonides, kuigi Vnešekonombankis olid kontode saldod teistes valuutades ning krooni kurss kõikus dollari suhtes märkimisväärselt. Lahknevuse põhjustas ka see, et Ühispank arvestas oma kroonides nõuded Eesti registris ümber USA dollaritesse. See võimaldas Ühispangal müüa TSL Internationalile (TSL) vajalikus mahus dollarinõudeid.

Panga sõnul tuleb rõhutada, et VEB Fondi tehingute, ka halvasti dokumenteeritute puhul oli tegu vaid andmete liikumisega VEB Fondi registris, mitte reaalsete tehingutega Vnešekonombankiga.

Keskpank märgib, et 32,3 miljoni dollari ulatuses TSL-ile nõudeid «lisanud» valeandmetega dokument loodi 1995. aastal Eesti Pangas. Kaudsed tõendid viitavad sellele, et tegemist oli planeeritud tegevusega.

Valeandmetega kiri aitas TSL-il tulevikus nõuded Vnešekonombankist realiseerida, sest Vene riik oli teatanud, et oma riigi residentidest juriidilistele isikutele avatakse külmutatud arved ja nende summade vastu antakse Vene riigi võlakirju.

TSL ei saanud nõudeid Vnešekonombankist kätte pelgalt Eesti Panga kirja abil. Eelkõige oli selleks vaja PEP-i maksekorraldust ja Vene rahandusministeeriumi luba. Teatud juhtudel realiseeriti Vnešekonombankist nõudeid ka Eesti Panga lisakinnituseta.

VEB Fond loodi ja selle sertifikaadid anti välja riigikogu 1993. aasta otsuse alusel seoses Balti Ühispanga ja Põhja-Eesti Aktsiapanga varade külmutamisega endise NSV Liidu Välismajanduspangas.

PANGA PRESIDENDI VABANDUS

Eesti Panga president Ardo Hansson palus VEB Fondi auditi tulemusi kommenteerides keskpanga nimel vabandust valeandmete esitamise pärast.

• Ta ütles: «Keskpanga enda käitumine väärib taunimist. Ebaõigete andmete esitamist ei saa heaks kiita.»

• Ning lisas: «Keskpangal on oma tööks vaja usaldust ja usaldusväärsuse uuringud on näidanud, et inimestel on suur usaldus keskpanga suhtes. Ma kavatsen selle nimel pingutada, et inimestel oleks ka edaspidi põhjust keskpanka usaldada.»

Allikas: BNS