Kutseõppuritel terendab silme ees kõrgharidus

Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli maaturismi teeninduse kolmanda kursuse õpilastel tuleb varsti otsustada, mis neist kevadel edasi saab. Foto on tehtud arvutitunnis. Foto: Elmo Riig / Sakala

Enne kui jaanuar läbi saab, peab abiturientidel olema selge, milliseid riigieksameid nad kevadel sooritavad. Ka Viljandimaa kutsekoolide õpilased on andnud teada soovist minna kõrgkooli õppima.

«Kui nad juba riigieksamit teevad, üritavad nad ka kõrgharidust saada,» lausus Viljandi ühendatud kutsekeskkooli õppedirektor Heinrich Jürna.

Selles koolis lõpetati riigieksamite valimine üleeile ning õpilasi, kes kavatsevad neid kevadel sooritada, tuli kokku 22.

Eksam annab lisapunkte

Kutsekeskhariduse saajale ei ole riigieksamid kohustuslikud, kuid Heinrich Jürna sõnade järgi otsustatakse nende kasuks üha enam. «Igal juhul eelmistel aastatel on tegijaid olnud tunduvalt vähem,» lisas ta.

Tallinna tehnikakõrgkoolis saavad kutseõpilased vastuvõtuspetsialist Tiiu Rivise sõnutsi rakenduskõrghariduse samal erialal, mida on õppinud ametikoolis. «See on nagu järg,» ütles ta.

Vastuvõtutingimused on neil samad mis gümnaasiumilõpetajatel. «Riigieksamid ei pea olema tehtud,» märkis Rivis ning selgitas, et määravaks osutuvad lõputunnistuse keskmine hinne ja matemaatikahinne, aga matemaatika lõpueksam annab kõigile kandideerijatele lisapunkte.

Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli õppeosakonna sekretär Helme Uusen ütles, et õpilastel on valikute tegemisega veel aega. «Põllumajanduse neljanda kursuse õpilased on praegu metsanduse praktilisel õppel Luua metsanduskoolis ja kui nad tagasi tulevad, on neil veel võimalik oma soove esitada,» lausus Uusen ja lisas, et tema teada leidub äraolijate seas õpilasi, kes tahavad riigieksameid sooritada. Praeguseks on eksamisoovi avaldanud kaheksa Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli õpilast.

Kooli keskmine tulemus on Uuseni sõnul olnud kümme ja peale. Näiteks mullu tegi riigieksameid 15 noort.

Kuhu kutsekoolist edasi?

Noore kutseõppuri eksamite valik sõltub muidugi sellest, millisesse kooli või erialale ta soovib edasi minna. «Üldjuhul valitakse meil rohkem ikkagi bioloogiat ning siis inglise ja eesti keelt,» tähendas Helme Uusen.

Ta teadis rääkida, et maaülikool on üks variantidest, kuhu Olustveres õppinud edasi lähevad. Et põlluharimise kõrval õpetatakse seal teenindust ja majutust, on teada, et õpilased valivad rakenduskõrgkoolide vahel, näiteks lähevad Pärnu kolledžisse.

Viljandi ühendatud kutsekeskkoolis teevad riigieksameid sagedamini arvutivõrkude eriala õpilased ja kokad. Tänavu on seal kõige populaarsem eesti keele eksam: seda tahab sooritada 21 õpilast. Matemaatikas proovib kätt üheksa, inglise keeles 12 ja ühiskonnaõpetuses seitse noort. Ülejäänud aineid on vähem valitud.

Heinrich Jürna rääkis, et osa riigieksamitega lõpetanutest otsib nagu Olustvere õpilasedki võimalust minna edasi kutsekooli, kust saab ka kõrgharidust, aga põhiliselt suundutakse ikkagi Tallinna tehnikakõrgkooli. «Tehnikaerialad on eriti populaarsed,» tõdes õppedirektor, kuid lisas, et tänavuste lõpetajate kavatsusi ta täpselt ei tea. «Vaevalt igaüks tahabki avaldada, kuhu ta minna soovib.»

Ilus arv Viljandimaalt

Läinud aastal asus Viljandi ühendatud kutsekeskkoolist tehnikakõrgkooli õppima viis noort, aga kokku läks Viljandimaalt sinna päevasesse õppesse 28 ja tsükliõppesse seitse inimest. «See on niisugune ilus arv,» leidis vastuvõtuspetsialist Tiiu Rivis ja täheldas, et kutsekoolidest tullakse tehnikakõrgkooli rakenduskõrgharidust saama päris palju.

«Oleneb erialast, aga üldiselt on kutseõppeasutusest tulijad tublid. Palju on neid hooneehituses ja autotehnikas, teistes pisut vähem,» rääkis Rivis ja lisas, et ametikoolist tulijate puhul hakkab silma see, et sageli saavad nad tehnikast paremini aru. «Kutseõppeasutuses on nad juba praktika läbinud ja elukutse on olemas.»