Õisu elanikud ägavad raskete küttearvete all

Praegu köetakse Õisut ajutiselt konteinerkatlamajaga. Korrusmajas elav Sirje Buusmann pelgab, et paljud inimesed ei suuda oma soojaarveid tasuda. Foto: Marko Saarm / Sakala

Läinud talvest ilusas ja vaikses Õisus pensionäripõlve pidav Sirje Buusmann avastas läinud kuu küttearvet silmitsedes, et see on kohutavalt suur. Ühetoalise korteri kütmise eest küsiti 143.64 eurot.

Koos vee ja prügiga tuleb tal maksta 156.64 eurot, lisaks veel elekter. «Asulas on elanikke, kellel pension on 240—290 eurot, aga soojaarve küünib 293 euroni,» märkis ta.

Buusmann avaldas kartust, et paljud inimesed ei suuda peatselt oma soojaarveid tasuda. Sealsed elanikud on ju enamasti pensionärid, töötud või väikse sissetulekuga inimesed.

Õli hind kahekordistus

Asulas korrusmaju kütva SW Energia osaühingu juhatuse esimehe Tarmo Saartsi sõnutsi on katlemata kurb, et sooja hinnad on nii kõrged. Peamise põhjusena nimetas ta asjaolu, et põlevkiviõli, millega Õisu kortermaju köetakse, on 2009. aastast alates rohkem kui 100 protsenti kallimaks läinud.

«75 protsenti sooja hinnast moodustab kütteõli hind,» lausus ta.

Mitmel pool Eestis asulaid küttev SW Energia on asunud hoogsalt hakkpuidule üle minema. 13 paigas köetakse juba praegu hakmetega, kümnes on see muudatus lähiajal plaanis. Õisus soovitakse puidupõletuskatel tööle panna järgmisel sügisel, siis saaks sooja hinda langetada umbes 20 protsenti. Uue katlamaja ehituseks saadi toetust keskkonnainvesteeringute keskuselt, vana katlamaja on juba maha lõhutud ning praegu köetakse asulat konteinerkatlamajast.

Sirje Buusmann avaldas arvamust, et soojaarved on üüratud just seetõttu, et firma tahab elanikelt uue katlamaja ehitamiseks raha koguda. Ta tõi näiteks, et tema detsembri arve oli novembri omast 50 eurot suurem.

Tarmo Saarts kinnitas, et suured arved ei ole uue katlamajaga seotud. «Kaugküte on reguleeritud turg, konkurentsiamet kooskõlastab kõik hinnad ning seda ta kindlasti ei lubaks.»

Seinad tuleb soojustada

Hinnatõusu põhjus võib Sirje Buusmanni sõnul olla ka selles, et trassides on soojakaod ülisuured. Mõnes korteris on tema teada liiga palav, kuni 27 kraadi ning inimesed hoiavad aknaid lahti.

Tarmo Saartsi kinnitust mööda ei ole trassikaod ülearu suured. Ta rääkis, et konkurentsiamet aktsepteerib maksimaalselt 19-protsendilist kadu, Õisus on see ehk 15 protsendi ligi.

Juhatuse esimehe sõnutsi ei ole kütjal võimalik soojust majades reguleerida, see on iga ühistu enda ülesanne. Ta nimetas suurimaks hädaks asjaolu, et asula kortermajade soojustus on ääretult kasin ning need on tasakaalust väljas: äärmised korterid on külmad ja sisemised soojad.

«Hädavajalik oleks korralik soojustamine. Seni ei ole Õisus seda ühelgi majal tehtud. Nii säästaks aastas küttearvetelt 30—40 protsenti, paraku ei julge inimesed selleks pangalaenu võtta,» rääkis Saarts. «Suurenevate küttehindade puhul võiks aga sääst olla nii suur, et pangalaenu tasudes on igas kuus välja käidav summa sama või isegi väiksem kui praegu. Peale selle tõuseks korterite väärtus.»

Ta lisas, et mida kiiremini elanikud soojustamise ette võtavad, seda suurem on võit.

«Olukord soojaarvetega Õisus on mõistagi hull. Arved olid ikka hirmus suured,» tõdes vallavanem Andres Rõigas. Lähiajal on kavas küttefirma, vallajuhtide ning elanike kohtumine, et tekkinud küsimusi arutatada ja lahendusi otsida.

HIND

Konkurentsiameti kinnitatud sooja megavatt-tunni hinnad eurodes Viljandimaa võrgupiirkondades

Abja-Paluoja    104.05

Vana-Võidu    103.88

Sürgavere    98.42

Päri    97.90

Õisu    94.85

Viiratsi    92.24

Mõisaküla    89.39

Olustvere    89.14

Suure-Jaani    86.45

Viljandi    71.53

Karksi-Nuia    65.32

Allikas: konkurentsiamet