Kuigi Viljandi koerte ja kasside pidamise eeskirja järgi peab omanik avalikus kohas hoidma koera jalutusrihma otsas ja kui vaja, talle suukorvi pähe panema, näitab eelmisel nädalal Peetrimõisas asetleidnud vahejuhtum, et nii see alati pole.
Rihmata tiigerbokser tegi möödakäijatele viga
16. jaanuar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandlanna Marika Tirmaste andis ajalehele teada, et neljapäeval õhtupoolikul ründas Sõstra tänaval tiigerbokser nimega Roy tema täiskasvanud poega ja nende pere kuldset retriiverit, kes olid samas kandis jalutamas.
Tirmaste sõnul oli retriiver jalutusrihma otsas, kuid tiigerbokser ei olnud. «Rünnakus sai kannatada minu poja vasak käsi randmest küünarnukini, lisaks oli käel kaks-kolm koera hammustusest põhjustatud auku. Meie koeral sai vigastada kõrv,» rääkis Tirmaste ja lisas, et mõlemad vajasid arstiabi.
Tirmaste ütlemist mööda ei märganud tiigerbokserit jalutav naine pärast intsidenti vabandust paluda, kuid lausus, et koer on seda ka enne teinud. «Ta palus, et minu poeg läheks meie koeraga eemale, sest temal ei käi jõud oma koerast üle,» lisas Tirmaste.
Koera omanik pole Eestis
Õhtul võttis Marika Tirmaste koera jalutanud naisega ühendust ja too oli rääkinud, et koera peremees on tema poeg, kes elab ja töötab Soomes.
«Sain teada ka seda, et Roy on 2,5-aastane. Sellises vanuses koer peaks omanikule juba kuuletuma,» ütles Tirmaste. «Ilmselgelt käib koera pidamine sellele naisele, kellele ta on hooldada jäetud, üle jõu ja ta ei tule koera ohjeldamisega toime.»
Lõppkokkuvõttes peab Tirmaste juhtunut siiski õnnelikuks õnnetuseks. «Kuldne retriiver on nii vaikne koer, et isegi 7-8-aastane laps võib temaga jalutama minna. Aga mis oleks saanud siis, kui koer oleks rünnanud väikest last?» küsis ta nõutult.
Ilma rihmata
Roy eest hoolitsev Airi Hakkaja rääkis «Sakalale», et on hommikust õhtuni tööl ning koer peab suurema osa päevast veetma üksi kodus.
«Kui koera võtta plaaniti, siis ütlesin, et üle minu laiba, minul teda vaja ei ole. Nemad lubasid koera eest 14 aastat truult hoolitseda, ise aga kolisid Soome,» lausus Hakkaja.
Möödunudnädalane juhtum leidis Hakkaja sõnul aset siis, kui ta töölt koju jõudis ning koeraga jalutama läks. «Koer oli hästi rõõmus, jooksis mulle vastu ning hüppas üle piirdeaia. Mõtlesin, et käin temaga kiiresti jalutamas ära, ning tuppa rihma järele ei läinud,» jutustas ta.
Hakkaja tunnistas, et ei suuda tiigerbokserit kinni hoida, kui teine koer on läheduses. «Ma ütlesin poisile, et mingu eemale, sest ma hoidsin koeral kaela ümber olevast ketist kinni,» kirjeldas ta kohtumist kuldse retriiveriga.
Hakkaja tõdes, et tema poja koer on ka varem rünnanud: kord on ta kallale läinud väiksemale liigikaaslasele. «Kodus on ta madalam kui muru ning tuleb lausa voodisse. Vahel on ta agressiivne jah, näiteks seekord oli.»
Mis edasi hakkab saama?
«Ma ei oska öelda,» tunnistas Hakkaja. «Helistasin pojale ja ütlesin, et Roy tuleb ära anda, sest see ei ole ju koera elu, kui ta on terve päeva üksinda kodus, ainult õhtul käin temaga jalutamas.»
Loomaarst Piia Vilu sõnul tuleb Viljandis ikka vahel ette, et koer ründab teist koera, eriti tõenäoline on see siis, kui koerad on kasvatamata ning neid ei hoita rihma otsas.
Eelmine patsient, kes oli saanud teiselt koeralt pureda, toodi Piia Vilu kliinikusse kaks nädalat tagasi. Siis oli tegemist ühe pere koertega.
«Kui koerad omavahel kaklema lähevad, on tagajärjeks enamasti naha- või lihashaavad. Tuleb ette ka seda, et suur koer ründab pisemat ning hammustab rindkere piirkonda. Selline hammustus võib põhjustada sisemise verejooksu, mis võib viia ka looma surmani,» kõneles veterinaar.
Tiigerbokser ei ole tema jutu järgi agressiivse iseloomuga. «Kui bokserid on normaalselt kasvatatud, ei ole nad agressiivsed. Loom läheb agressiivseks siis, kui pole koolitust saanud,» lausus Vilu.
Viljandi haiglasse satub ambulatoorse ravi ja diagnostika kliiniku ülemarsti Mati Kallase sõnul peaaegu igal nädalal patsiente, keda on rünnanud koduloom. «See sõltub ka perioodist: kevadisel ajal on rohkem abivajajaid, talvel jällegi vähem, sest siis ei jookse koerad nii vabalt ringi,» ütles ta.
Enamasti hammustavad koerad inimest sääre- või reiepiirkonda, suuremad koerad hüppavad kätte.