Karksi-Nuia noortekeskuse eesotsas seisab jaanuari algusest uus juhataja Eneli Põder, kellel on noortega töötamise kogemust üle kümne aasta.
Uus juhataja soovib kogukonda siduda
12. jaanuar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«12 aastat tagasi läksin Karksi lastekaitse seltsi Muumitroll vabatahtlikuna laagrikasvatajaks ja sealt hakkaski kõik pihta,» lausus Põder. Sestsaadik on ta laste- ja noortetööd õppinud ja teinud. Vahepeal oli ta Mõisaküla koolis huvijuht ja siis tuli kodukanti tagasi. «Karksi vallas töötan 2005. aastast,» sõnas Põder.
2. jaanuarist on Eneli Põdra juhatada Karksi-Nuia noortekeskus. Kuigi juba oktoobrist oli tema ametinimetus juhataja kohusetäitja, töötas ta seni valla laste- ja noosootöö spetsialistina.
Sellele ametikohale asub jaanuari lõpu poole uus inimene.
Vaja on kogemusi
Karksi-Nuia noortekeskus toimib juhataja hinnangul juba päris hästi. «Keskeltläbi käib majas 60 last päevas, sest seal on palju treeninguid, vaba aja tegevusi ning saab niisama olla,» rääkis Eneli Põder.
Suur proovikivi on talle siduda noori täiskasvanutega ja vastupidi. «Oleme ju üks kogukond ja kogukonnas on nii noored, täiskasvanud kui vanad inimesed. Selleks et kogukonnatunne oleks tugevam, peabki tegutsema koos,» selgitas ta.
Nii läks noortekeskuses lahti lauatenniseturniir. Mängimas hakkasid käima ka lapsevanemad ja nüüd tegeleb sellega päris suur seltskond, kuhu kuulub nii noori, pensionäre kui keskealisi. «Olen ennegi mõelnud, et hästi tore oleks, kui saaks lapsevanemaid kaasata,» tähendas Eneli Põder.
Hiljuti loodi Karksi valla koduperenaiste rühm, mida veab üks lapsevanem. Teoks on saanud tordikoolitus ja sellest arenes mõte hakata tüdrukutele ja täiskasvanutele vahvaid teadmisi ja nippe õpetama.
Koolimuusikal biitlitest
Suurematest eesootavatest toimingutest rääkides nimetas Eneli Põder robootikaringi, mis pannakse jaanuaris käima koostöös kooliga, ning moeetendust, mille toob kaasa veebruar.
Ettevalmistamisel on koolimuusikal.
«See on biitlite projekt. Meid on koos 80 inimest ning esimene harjutuslaager on juba olnud,» lausus Põder. «Kui küsisin kokkutulnud 70 osalise käest, kes neist teavad biitleid, tõstis käe kümmekond. Nad ei teadnud, kust rokkmuusika on alguse saanud.»
Lisaks Kitzbergi gümnaasiumi õpilastele löövad muusikali tegemises kaasa Abja noored. «Lapsi on meie koolis küll omajagu, aga paljud neist, kes tegelevad laulmisega, ka tantsivad ning ühtede ja samade nägudega ei mängiks muusikali välja,» selgitas ta.
Biitlite koolimuusikal kõneleb noorte armastusloost. Eneli Põdra otsitud laulude vahele on dialoogid kirjutanud Kitzbergi gümnaasiumi noormees Mikk Kask. Nüüdseks on osalejad noodid ja muu tarviliku kätte saanud ning harjutavad ringides iseseisvalt. Märtsis tuleb teine ühine laager, mille lõpuks antakse esietendus.
Põdra sõnul aitavad laagrid palju. «Kui esimesest laagrist koju läksin ja järgmine päev Facebooki avasin, nägin, et paljud osalejatest olid biitleid kuulama asunud. Nad kirjutasid, et on mõnda lugu juba neli korda kuulanud, sest see on nii hea,» kirjeldas ta. Noortele olid eriti meelde jäänud legendaarsemad lood nagu «Hei Jude» ja «Let it Be».