Viljandi katlamaja Esro juht kummutas väite, nagu oleks sel nädalal välja saadetud toasooja arved kõigi aegade suurimad. Mullu veebruaris tuli veel rohkem maksta.
Soojaarved ehmatasid inimesi
11. jaanuar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arved jahmatasid sellest hoolimata paljusid.
«Sain eile (üleeile — toimetus) kommunaalide arve ning olin üllatunud, sest kütet oli ikka mõnuga pandud,» lausus Männimäel elav Anželika Rozdolski. Talle tundus, et nii suurt arvet pole ta varem korteri eest saanud.
Linnas on odavam
Samasugune ehmatus tabas maakonnas elavaid inimesi, kes saavad toasooja suurtest katlamajadest. Enamik neist peab isegi rohkem maksma, sest väikestes kohtades on megavatt-tund kallim.
Nii tuli näiteks Viljandis Männimäe suurtes majades maksta ühe ruutmeetri kütmise eest keskmiselt 1.50 eurot. Samal ajal Eesti ühe kalleima megavatt-tunni hinnaga Vana-Võidus maksis see 2.80 eurot.
Vana-Võidu puiestee 13 kortermaja ühistu esimehe Rein Kalda sõnul ei tulnud 196 euro suurune küttearve 70-ruutmeetrise korteri eest talle üllatusena. Nimelt oli Vana-Võidu äsja valminud uus katlamaja vahepeal seisnud ning jahtunud maja üleskütmine nõudis lisaenergiat. «Mõni päev tagasi helistas mulle aga naabermaja ühistu esinaine ja oli üllatunud, et arve on nõnda suur,» sõnas Kalda.
Viljandlanna Anželika Rozdolski tõi võrdluseks oma korteri, mille 66 ruutmeetri kütmise eest küsiti 124 eurot. Koos teiste kodukuludega ulatus arve üle 200 euro. Samas kurtis Rozdolski, et kõige külmemal ajal oli tema korteris 27 kraadi sooja ning tuba tuli jahutada. Enamasti hoitakse suurtes korterelamutes 20-kraadist temperatuuri.
Hinna alanemist näha pole. Veebruaris see hoopis tõuseb poole euro võrra, 71.50 eurolt 72-le.
«Seda, et energia odavamaks läheks, ma hästi ei usu,» nentis Viljandi soojafirma Esro tegevjuht Enn Rõigas. Sooja hinda pole langetanud seegi, et Eesti Energia lõpetas Narvas hakkpuidu kasutamise. «Riik lõikas puidu hinna languse ära, sest metsameestel pole enam õigust erimärgistusega kütust kasutada,» selgitas ta.
Ehkki megavatt-tunni hind on järjest kerkinud, pole võlglaste hulk Rõigase jutu järgi palju suurenenud.
Sama tunnistas Männimäel 21 kortermaja haldava osaühingu Vilkema juhataja Enno Luik. «Talvel võlglaste hulk pisut suureneb ja suvel väheneb,» lausus ta. «On ka selliseid frukte, kes on alati võlgu. Neid on kohtusse antud.»
Vilkema kliendid said detsembri arve kätte selle nädala hakul ning Luige sõnul pole ta mingit pahameeletormi tunda saanud. «Eks ikka helistatakse ja uuritakse, miks see arve nii suur on, aga väga negatiivset vastukaja pole olnud,» rääkis ta. «Esimesed arvemaksjad, kes meie kontorisse tulevad, on pensionärid ja nemad on alati optimistid. Väga raske on töötutel.»
Arved suurenevad veelgi
Lähikuude küttearvete kohta pole Luigel midagi positiivset öelda. Arvata on, et järgmisel kahel kuul need hoopis suurenevad. «Kõige karmim kuu on tavaliselt veebruar,» sõnas ta.
«Jaanuari küttearvet ma täitsa kardan,» tunnistas Anželika Rozdolski. «Kui ma ainult oma sissetulekut arvestan, siis kommunaalidele kulub vähemalt pool. Samas ei anna kusagilt väga kokku ka hoida, sest süüa peab ju tegema ja kui pimedaks läheb, siis peab tule põlema panema.»
Tuleviku pärast tundis hirmu ka Riia maanteel elav Liina Kaup, kes detsembri arvet polnud eile veel saanud. Temal on 88 ruutmeetri suurune korter, mille küttearve oli juba novembris veidi alla saja euro. «Jaanuaris saab mul emapalk läbi ning juba praegu võtavad kommunaalid minu sissetulekust umbes poole,» sõnas ta.
HINNAVÕRDLUS
Toasooja hind detsembris Viljandis Männimäel ühe ruutmeetri kohta eurodes
• Silikaatmaja (Männimäe tee 35) 2.19
• Soojustamata paneelmaja (Riia maantee 40) 1.61
• Soojustatud otsaseintega paneelmaja (Riia maantee 32-a) 1.46
• Soojustatud maja (Riia maantee 75) 1.22
Allikas: Vilkema