/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/01/10/1518860t1hbfe4.jpg)
Õiguskantsler Indrek Teder pöördus eile riigikohtu poole taotlusega tunnistada alates 2006. aastast ravimiseaduses sätestatud apteekide asutamise piirangud põhiseadusevastaseks.
Õiguskantsler pöördus apteekide asjus kohtusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõnealuste ravimiseaduse sätete kehtetuks tunnistamine oli sotsiaalministri ettepanekul riigikogus arutusel juba 2010. aastal, kuid sotsiaalkomisjon jättis selle eelnõust välja. Mullu esitas apteegipiirangute kaotamise ettepaneku riigikogule õiguskantsler.
«Ehkki riigikogu toetas eelmisel aastal minu ettepanekut, kehtivad apteekide asutamise piirangud endiselt, kahjustades konkurentsi ja jättes oma õigustuseks seatud rahvatervise eesmärgid täitmata,» ütles Teder. Ta lisas, et kuna parlament ei ole ettepanekut ellu viinud, ei jäänud tal muud üle kui pöörduda riigikohtusse ja taotleda vaidlusaluste sätete põhiseadusevastaseks tunnistamist.
Õiguskantsleri sõnul lähtub riigikohtule esitatud taotlus asjaolust, et apteegipiirangud ei toimi eesmärgipäraselt ning on hakanud oma algsetele eesmärkidele hoopis vastu töötama, kahjustades eelkõige tarbija huve ja takistades rahvatervise edendamist.
«Ekslikult on asutamispiirangutes nähtud riigile odavat vahendit, mis peaks justkui tagama maa-apteekide säilimise. Tegelikult ei ole piirangute jõustumine taganud apteegiteenuse võrdsemalt jaotumist riigis ning samuti pole paranenud ravimite kättesaadavus,» lausus õiguskantsler.
Teenimatu eelisseisund
Kehtivad apteekide asutamispiirangud ei puuduta Indrek Tederi sõnul ainult apteekide asutamist, vaid kindlustavad apteegikette kontrollivate hulgimüüjate majanduslikku võimu.
«Ettevõtjatele teenimatu eelisseisundi kindlustamine on vastuolus ausa konkurentsi põhimõttega, mis peaks sõltumata majandusvaldkonnast tagama teenuse pakkumise ja nõudluse tasakaalu ning selle kaudu parima kättesaadavuse ja hinna lõpptarbijale,» selgitas ta.
Kõnealused sätted on õiguskantsleri hinnangul kinnistanud ravimite jae- ja hulgimüügi alal kahe turuliidri võimu, mis läheb tarbijale ja maksumaksjale kalliks.
Asutamispiirangud on Tederi jutu järgi kinnistanud olukorra, kus ravimite kättesaadavus on suhteliselt kehv ja hind kõrge. Samasugustele järeldustele on jõudnud ka konkurentsiamet ja riigikontroll, kelle möödunud aastal avaldatud aruandest selgub, et hulgimüüjad on müünud apteekidele ravimeid tunduvalt kallimalt kui haiglate ravimihangetel.
Apteekide arvamus
Eesti apteekide ühendus ja apteekrite liit teatasid eile, et avaldavad kahetsust õiguskantsleri otsuse üle. Nende andmeil saatis riigikogu alles mõne nädala eest huvirühmadele ja erialaorganisatsioonidele välja kutse alustada lähiajal diskussioone selle valdkonnaga seonduva üle.
Organisatsioonide esindajate sõnul käitub õiguskantsler sisulisele arutelule kohtuteed eelistades täiesti arusaamatult ja vastutustundetult, sest riigikogu sotsiaalkomisjon tegeleb praegu ravimiseaduse võimalike muudatuste mõjude hindamisega, mille õiguskantsler ise oli tegemata jätnud.
Eesti apteekide ühenduse juhatuse liige Kristiina Sepp märkis: «Tulenevalt apteekrite arvu piiratusest on teiste riikide kogemus selgelt näidanud, et asutamispiirangute kaotamise tagajärjeks on ravimite hinna tõus, apteekide kuhjumine linna, maa-apteekide arvu kiire vähenemine ja teenuse kvaliteedi üldine langus.»
Teiste riikide kogemused on tema sõnul negatiivsed ning riigikogu peaks variantide valikul analüüsima ja arvestama kogu kättesaadavat infot.
Apteekrite liidu esimehe Kai Kimmeli hinnangul on õiguskantsler oma taotluses kuulutada apteekide asutamispiirangud põhiseadusevastaseks lähtunud eelkõige konkurentsiameti aastatetagusest analüüsist, mis vaatleb apteegindust võrdsustatult iga teise teenusega ega arvesta apteegiteenuse spetsiifikat ja sellega kaasnevat sotsiaalset külge.