Talvised tõved algavad sageli kurgust

Kurguarst Marek Metsmaa ütleb, et ülemiste hingamisteede nakkus ei möödu kolme päevaga, nagu sageli arvatakse. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kuigi talvine viiruste leviku kõrgaeg pole veel käes, on valutava kurgu üle kurtvaid, köhivaid ja nohuseid kaaskodanikke üha rohkem.

Räägime iga-aastasest külmade ilmade aegu inimesi tabavast nuhtlusest lähemalt Viljandi haigla kurgu-nina-kõrvaarsti Marek Metsmaaga.

Doktor Metsmaa, suurem jagu niinimetatud külmetushaigusi algab kurguvaluga. Miks see nii on?

Ülemiste hingamisteede viirus­infektsioonid on kõige sagedamini esinev haigusrühm: need moodustavad enam kui viiendiku ägedatest haigustest ja kaks viiendikku hingamisteede infektsioonidest. Täiskasvanud põevad ülemiste hingamisteede viirusinfektsioone keskmiselt üks kuni viis ja väikelapsed viis kuni kümme korda aastas.

Olulisim ülemiste hingamisteede haigustekitaja on rinoviirus (kokku on neid üle kahesaja). Rinoviirusnakkusi esineb aasta läbi, kõige sagedamini sügisel ja kevade lõpul, harvem suvekuudel.

Rinoviiruste nakatamisvõime kohta on tehtud palju uuringuid. On selgunud, et haigus levib seda kergemini, mida tugevamad on patsiendi vaevused ning mida lähedasem on tema kontakt teistega. Rinoviirused levivad eelkõige eritisega kokkupuutunud käte kaudu, kuid võimalik on ka piisknakkus.

Ühe köhatuse või nuuskamisega satub õhku miljon eritiseosakest, mis jäävad sinna pikaks ajaks. Seetõttu on lasteaedades tähtis mänguasju pesta.

Hingamisteede nakkust põdeva patsiendi nina- ja neelueritis sisaldab rohkesti viirusi, sülg märgatavalt vähem. Väliskeskkonnas on nad elujõulised kolm kuni kümme päeva.

Kui pikk on haigestumise peiteperiood ja kuidas kulgeb põdemine?

Hingamisteede viirusnakkuste peiteperiood sõltub tekitajast. Rinoviirusnakkuse puhul algavad vaevused juba ööpäeva jooksul pärast nakatumist.

Respiratoorsete viirusnakkuste tundemärgid ninakinnisus, nohu, köha, kurguvaevused ja palavik on üldtuntud. Nende iseloom ja tugevus sõltuvad tekitajast, viiruste hulgast ning patsiendi vanusest ja immuunsüsteemist.

Erinevalt üldlevinud arvamusest ei ole respiratoorne viirusinfektsioon kolme päeva haigus, vaid kestab märgatavalt kauem. Näiteks rinoviirusnakkuse korral kestavad alla nelja-aastase lapse vaevused keskmiselt kaksteist ööpäeva, vanematel lastel seitse ööpäeva ja täiskasvanutel kaks kuni kolm nädalat.

Ülemiste hingamisteede nakkuse korral on kehatemperatuuri tõus varieeruv ning palavik on üleval tavaliselt kolm kui viis ööpäeva.

Neelupõletik võib olla üldise hingamisteede põletiku üks tunnus või ainuke ilming. See on üks sagedasem arsti poole pöördumise ning sageduselt neljas antibiootikumravi põhjus.

Neelupõletikku võivad tekitada nii viirused kui bakterid. On tähtis jõuda selgusele, kas põletiku tekitaja on viirus või näiteks antibiootikumravi vajav streptokokk. Seitsmekümnel kuni kaheksakümnel protsendil arsti poole pöördujatest on põletiku tekitaja viirus ja antibiootikumravi neid ei aita.

Neelupõletiku olulisim vaevus on pidev või neelamisel tekkiv valu. Vaatlusel on näha neelu tagaseina, kurgukaarte, kurgunibu ja mandlite punetust. Võib olla limaskesta turset, ville ja verevalumeid. Lõuatsialused ning kaela eesmised lümfisõlmed on tavaliselt suurenenud ja naha all käega tuntavad. Põletiku tunnus on ka mandlite punetus ja katt.

Eriti sarnaneb streptokokk­infektsiooniga adenoviirusnakkus. Selle puhul kaasnevad katuga kurgumandlipõletik ja kõrge palavik, mis pooltel haigetel tõuseb vähemalt neljakümne kraadini ja kolmandikul kestab viis ööpäeva või kauem. Nohu ja köha on kolmandikul kuni pooltel haigestunutest.

Epstein-Barri viiruse või tsütomegaloviiruse tekitatud mononukleoosi korral on olulisemad vaevused palavik, kaela lümfisõlmede põletik, eksudatiivne neelupõletik ning maksa ja põrna suurenemine.

Kuidas teie suhtute teooriasse, et kohe, kui haigus endast märku annab, tuleb jääda tuppa ja organismile rahu anda?

Haigusnähtude ilmnedes on mõistlik jääda koju: nii nakatate vähem teisi ja paranete kiiremini. Viimse piirini töötamise ja organismi väljakurnamise korral on ka tüsistuste tekke oht märksa suurem.

Muidugi ei saa ajalehe kaudu kedagi ravima hakata, aga mingeid üldisi nõuandeid võib siiski jagada. Mida teha, kui järsku tunned, et kurk on kahtlaselt kare ja valus? Mida teha, kui laps kaebab valusa kurgu üle?

Respiratoorsete infektsioonide raviks on sajandite jooksul kasutatud mitmesuguseid vahendeid, märkimisväärset edu ei ole aga saavutatud, välja arvatud palavikualandajate kasutuselevõtt. Ka parimate preparaatide efekt on tagasihoidlik.

Palaviku langetamiseks tuleks alandada ümbritsevat temperatuuri, vähendada riietust ja juua jahedaid jooke. Palavikku alandavaid ravimeid peetakse turvaliseks ning tõenäoliselt ei mõjuta need ebasoodsalt respiratoorsest infektsioonist paranemist.

Traditsiooniliselt on põletikus kurgu ja hingamisteede ravimiseks kasutatud auru — arvatakse, et soe jook ja aur leevendavad vaevusi. Samas ei ole need väited kliinilistes uuringutes tõestust leidnud. Nina-aerosoolid leevendavad esimestel haiguspäevadel ninakinnisust, ninakoorikute vastu aitavad suhteliselt hästi meresoolvesi ning looduslikud õlid, näiteks astelpaju- ja seesamiõli.

Ülemistes hingamisteedes, eriti kõris, on rohkesti köharefleksi vallandavaid närvilõpmeid. Hingamisteede nakkusega kaasnev köha on tingitud nende aktiivsusest. Köha põhjustab ka eritise valgumine ninaneelust. Kui vaja, tuleks kasutada köha leevendavaid ravimeid.

Mikroobe hävitavad antibiootikumid viiruslikest hingamisteede nakkustest jagu saada ei aita, seetõttu ei tohiks iga kurguvalu nendega ravima hakata. See põhimõte kehtib nii täiskasvanute kui laste puhul. Kahjuks saab mõni protsent haigetest bakteriaalse tüsistuse, nagu põsekoopa-, keskkõrva- või kopsupõletiku, mida ei ole võimalik ka «igaks juhuks» määratud antibiootikumidega vältida.

Streptokoki põhjustatud mandlipõletiku korral on antibiootikumid omal kohal. Antibiootikumravi mõjul kaob palavik enamasti paari päevaga, samuti taandub kiiresti kurguvalu. Äge mandlipõletik ei ole päev pärast ravi alustamist enam nakkav.

Aga ütlen veel kord: kui neelupõletik on põhjustatud viirusest, on ravi sümptomaatiline ehk vaevusi leevendav. Kasutada võib näiteks palaviku alandajaid, imemistablette või sooja jooki.

Kunas peaks abi saamiseks pöörduma perearsti poole, kunas on põhjust minna kurguarsti vastuvõtule?

Ägedate neelu- ja ülemiste hingamisteede haiguste korral on mõistlik konsulteerida oma perearstiga, et hinnata korralikult haiguse olemust ja valida ravitaktika. Kui ilmneb haiguse ebasoodne kulg või tekivad lisasümptomid, tuleb kindlasti arstiga uuesti nõu pidada.

Eriarstile on tarvis patsient suunata siis, kui on tüsistuste kahtlus. Kiiresti peab pöörduma arsti juurde, kui neelupõletiku põdemise ajal tekib kurgukaarte asümmeetriline turse, suu avanemise takistus või tugev valulikkus suu avanemisel, samuti valu kiirgumine kõrva. Ohumärgid on veel ebaselge ja aeglane kõne ning ühepoolne kaela turse ja valu.

Kas saab midagi teha, et kurk kergesti haigeks ei jääks?

Haigused käivad koos meie üha tihedama asustuse ja tubase eluviisiga — viirustel on lihtne levida. Organismi karastamine suurendab kindlasti vastupanuvõimet. Pärast põdemist tuleks aga organismile anda väheke aega taastuda, et immuunsüsteem oleks jälle võimalikult tugev ja meie looduslik vastupanuvõime tegus.

NEELUPÕLETIK

Streptokokknakkus esineb kõige sagedamini 5—15-aastastel lastel. Sellele viitavad

• vaevuste kiire algus

• tugev kurguvalu, eriti neelamisel

• katud mandlitel

• lõuatsialuste lümfisõlmede suurenemine ja valulikkus

• peavalu

• iiveldus ja oksendamine, eriti lastel

• haiguse esinemine kevadtalvel

• streptokokkinfektsioon koolis või teistel pereliikmetel.

Viirusnakkus kimbutab tihti alla viieaastasi lapsi. Sellele viitavad

• nohu ja köha

• hääle kähedus

• silma sidekesta põletik

• kõhulahtisus.

Allikas: Marek Metsmaa