Äpardunud ehitaja otsimine lõpetab looduskeskuse töö

Marko Suurmägi
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihkel Maala töötab Aimla looduskeskuses märtsi viimase päevani. Siis paneb riigimetsa majandamise keskus seal uksed kinni.
Mihkel Maala töötab Aimla looduskeskuses märtsi viimase päevani. Siis paneb riigimetsa majandamise keskus seal uksed kinni. Foto: Elmo Riig / Sakala

Veel mullu aprillis plaanis riigimetsa majandamise keskus laiendada Aimla külas asuvat looduskeskust ligi 650 000 euro eest. Ehitus jäi rahapuuduse tõttu ära ning tänavu aprillis suletakse keskus sootuks.

Kui 2008. aasta juulis riigimetsa majandamise keskuse (RMK) viimane suur reform ellu viidi, said kõik töötajad kruusid, mille tagaküljel seisab: «Elul on huumorimeelt — esiteks lähevad unistused tõeks, siis nad purunevad kildudeks... ja on taas, millest unistada.»

Keskus kaob aprillis

Eile võttis Suure-Jaani ja Saarepeedi valla piiril asuva Aimla looduskeskuse juht Mihkel Maala selle kruusi oma töökohal kapist välja ning nentis kirja üle lugedes, et täpselt nii ongi. «Veel aprillis kavandas RMK siia suurimat looduskeskuse ehitust,» sõnas ta. «Nüüd pannakse see hoopis kinni.»

Eile kinnitas RMK loodushoiuosakonna juht Marge Rammo, et Aimla looduskeskus suletakse 1. aprillil. Ühtegi inimest koondada ei kavatseta ning Aimla keskuse hoonete saatus on lahtine.

Vähem kui neli aastat tegutsenud keskusele sai saatuslikuks eelmisel kevadel korraldatud riigihange, millega otsiti kavandatavate laienduste ehitajat. Ühtki hinnapakkumist polnud rahanappuse tõttu võimalik vastu võtta. Mai lõpul tunnistati riigihange nurjunuks ning plaan jäeti ellu viimata.

RMK-l on looduskeskuste arendamiseks pisut üle nelja miljoni euro, millest 3,6 miljonit on saadud eurotoetusena. Rammo selgituse kohaselt oli euroabi taotluses esialgu 15 looduskeskust üle Eesti. «Et vahepealsetel aastatel on hinnad muutunud, on praeguseks projekti jäänud vaid 11 looduskeskust. Väljajäänud keskuste hulgas on ka Aimla,» teatas ta eile.

Aimla keskuse ainus töötaja Mihkel Maala naasis eile pealinnast, kus talle RMK uusi plaane tutvustati ning ka uus tööpakkumine tehti. «Eks ma pea veel aru, kas see mulle sobib,» sõnas ta.

RMK plaanidele ei tahtnud Mihkel Maala hinnangut anda. Ta tunnistas vaid, et keskuse sulgemise otsus on kurvastav. «Oleme tööd teinud, et ennast tutvustada, ning  tunneme, et inimesed juba leiavad meie juurde tee,» selgitas ta.

Õpperada jääb alles

Mihkel Maala korraldab Aimla keskuses ja selle ümbruses koolilastele matku. «See on tegelikult õues õppimine,» ütles ta. Läinud aasta jooksul käis keskuses ligi 3000 last.

Aimla keskus asub kunagistes mõisahoonetes, mis 1920. aastatest on olnud metsameeste käes. Veel praegugi on keskuse peamajas metsniku, kahe praakeri ja metsakasvataja töölaud. Omaette ruumis asub topiste kollektsioon.

Keskuse kompleksi kuuluvatest hoonetest kolm seisavad tühjana ning talli on seatud suurim ekspositsioon. Keskuse juures kuulub ka kilomeetrine õpperada.

«Õpperada ja puhkekohad ei kao kuhugi,» kinnitas Maala. «Siia võib alati tulla ja matkata.»

Loodushariduse koordineerimist Viljandimaal jätkab Soomaa külastuskeskus. See on aprillist alates maakonna ainus RMK-le kuuluv looduskeskus. Samasugune keskus on ka Läti piiri ääres Lillis, kuid see kuulub mittetulundusühingule.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles