/nginx/o/2021/04/26/13746602t1h8227.jpg)
/nginx/o/2013/01/09/1517388t1hf2bc.jpg)
Kahel viimasel aastal on Viljandi maakonnas sündinud vähem lapsi kui ühelgi teisel aastal läinud ja käesoleval sajandil.
Ka mullu ei teinud sündide arv maakonda päästvat hüpet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maavalitsuse andmetel nägi mullu Viljandimaal ilmavalgust 474 last, aasta varem oli neid nelja võrra vähem. Tavaliselt on see näitaja olnud üle poole tuhande. Positiivne rekord pärineb aga laulva revolutsiooni aastatest, kui sündis üle 1100 lapse.
«Mina ei oleks nii pessimistlik, et need kaks aastat näitavad kogu tulevikku,» lausus Viljandimaa omavalitsuste liidu juht Ene Saar. Ta jätkas, et kui tahta sündimuse tõusu ning inimeste maakonda jäämist, peab neile pakkuma ka hea palgaga töökohti. «Meil võivad olla ükskõik millised tugisüsteemid, lastehoiud ning koolid, aga kui pole häid töökohti ja palka, siis lähevadki inimesed ära.»
Saare sõnul on Viljandimaa tulevik väga tihedalt seotud kogu maaelu poliitikaga. «Kui inimesed lahkuvad maakondadest või üldse Eestist, peab ka valitsus aru saama, et mõned maapiirkonnad peabki maha jätma. Kui inimesi on vähe, muutub teenuste osutamine väga kalliks. Teatud teenuseid tuleks hakata doteerima ja subsideerima,» rääkis ta.
Esmasünnitajad on üha vanemad
Viljandi maavalitsuse rahvastiku toimingute talituse juhataja Sirje Tamme sõnul näitab väheste laste sündide arv seda, et noored asuvad õppima ja tööle kusagil mujal ega pöördu tagasi. «Neli last on küll rohkem kui üle-eelmisel aastal, kuid meie unistus 500 piirist kahjuks ei täitunud,» nentis Tamm.
Sündimust mõjutab ka vanemate vanus. Näiteks on praegused esimese lapse saajad vanemad kui 10—15 aastat tagasi. «Kindlasti ei ole see 21 või 22, pigem kipub see jääma 25—27 eluaasta piiridesse,» lausus maavalitsuse rahvastiku toimingute talituse juhataja. Laulva revolutsiooni ajal sündinud alles hakkavad sellesse ikka jõudma.
Haiglas võeti vastu 398 sünnitust
Viljandi haigla sünnitus- ja günekoloogiaosakonna vanemarst Maret Metsmaa sõnul võeti eelmisel aastal haiglas vastu 398 sünnitust. «Et meil sündis aga viis paari kaksikuid, tuli meie haiglas ilmale 403 last,» täpsustas ta.
2011. aastal võeti Metsmaa andmetel haiglas vastu 406 sündi. Tollal lausus ta, et nii vähe sünde pole veel kunagi olnud. «Eelmise ja üle-eelmise aasta vahel on minimaalne langus, aga kui mullust 2010. aastaga võrrelda, oli 30 sünnitust vähem,» ütles vanemarst.
Kas väikese sündide arvu tõttu võidakse tulevikus Viljandi haigla sünnitusosakond sulgeda?
«Mina ei ole hiromant seda ütlema, kust maalt algab selline langus, et osakond kinni pannakse. Pikemas perspektiivis ei ole Viljandi haigla sünnituses probleeme olnud, pigem on see olnud Järvamaal,» lausus Metsmaa.