Rääka küla tõi endale kiire lairiba interneti

Foto: Elmo Riig / Sakala

Kuuldes, et Suure-Jaani ja Vändra vahele paigaldatakse lairiba internetti võimaldavat valguskaablit, otsustas trassist 2,5 kilomeetri kaugusel asuva Rääka küla rahvas võimalusest kinni haarata.

Eestis oli see esimene kord, kui lairiba internetiga liitusid kodumajapidamised. Seni on seda teinud vaid äriettevõtted.

Ettevõtmise eestvedaja oli Nõmme talu peremees Ahti Henn, kes töötab Elionis. Nüüd saab tema ja veel viis talu optilise kaabli kaudu kiire interneti, kaabeltelevisiooni ja muud.

Külaselts kulutas paar tuhat eurot

Seni levis internet Rääka kandis väga hädiselt, vaid Kõu kaudu, parematel hetkedel oli võimalik EMT pulgaga levisse saada. Lepiti kokku, et sideettevõtja annab kaabli, külaselts kaevab selle maasse ning omavalitsus vormistab load. Niiviisi vähenesid kulud ja töö sai tehtud.

Ahti Henni sõnutsi on külaseltsi kulutused olnud paar tuhat eurot, aga ta rõhutas, et kaabel veeti ise. Tellides tuleks see töö märksa kallim ning hind oleneb ka sellest, kui kaugel inimesed kaablist elavad. Vaid ühel inimesel ei ole seda mõistlik ette võtta, sest see oleks liiga kulukas ning ka internetiteenuse pakkujatele väheatraktiivne.

Henn märkis, et esialgu on katsetamise aeg ja üht-teist tuleb ümber teha. See, kui palju kõik maksma läheb ning kui hästi internet toimib, selgub kevadeks.

Suure-Jaani vallavanema Tõnu Aavasalu sõnutsi oleks võinud sellist lahendust otsida juba varem.

Kokku on valguskaableid seni Eestis paigaldatud üle 600 kilomeetri. Kõige rohkem objekte, 12, on seotud Viljandimaaga, muu hulgas Võhma ja Põltsamaa ning Kolga-Jaani ja Leie vahele jääv liin. Alanud aastal lisandub Elion Ettevõtete aktsiaseltsi direktori Toivo Praakeli sõnutsi üks liin. Samasugust trassi kavandatakse Suure-Jaani ja Vastemõisa vahele, kus tööd algavad kevadel.

Lõpplahendus sõltub kliendi ootustest

Toivo Praakel rääkis, et kõigi mainitud 12 objektiga kaasneb Elioni poolt võrgusõlmede rekonstrueerimine ning valmisolek pakkuda digitelevisiooni ja kiiret internetti.

«Eelkõige paraneb sellega teenuste valik ja kvaliteet neil Elioni klientidel, kes on meie traadi otsas. Juhul kui külas või talus võrku pole või oodatakse interneti kiirust vähemalt 100 megabitti sekundis nagu Rääkas, vajab väljaehitamist optiline juurdepääs põhitrassile,» selgitas ta.

Praakel nentis, et kahjuks ei ole võimalik öelda täpset ehitamise hinda. See sõltub paljudest asjaoludest: kas kaabel kaevatakse maasse või riputatakse postidele, kes ja kuidas projekteerib ja projekti kooskõlastab ning kes on ehitaja.

Eesti Lairiba Arenduse sihtasutuse veetavad optilised kaablid on märksa paremad kui seni kasutatud vasest kaablid ja just tänu sellele uudsele vahendile on võimalik kvaliteetne internet viia mitmekümne kilomeetri kaugusele.

Eesti Lairiba Arenduse sihtasutuse juhataja Olav Harjo sõnutsi ehitatakse välja baasvõrku, nii et projekti lõppedes oleksid kõik asulad sellega ühendatud ning enamik maju paikneks kaablile lähemal kui poolteist kilomeetrit.

Edasi loovad kas õhu või kaabli kaudu juurdepääsuühenduse internetiteenuse pakkujad. Majja võib ulatuda telefoni vaskkaabel, kaabel-TV koaksiaalkaabel või moodne valguskaabel — kõik need võimaldavad teatud tingimustel kiiret internetiühendust.

Kui kiire interneti tahtjaid on piirkonnas piisavalt, et investeering end ära tasuks, ehitab sidefirma välja uue kaablivõrgu. Paraku paiknevad Eestis majad enamasti hajali ning kõikideni kaablit vedada ei ole võimalik ühelgi äriettevõttel.

Harjo tõdemust mööda ei saa eeldada, et aktiivsed külaseltsid ja lairibaühendustest huvitatud omavalitsused oleksid kõikjal Eestis. Seda, et põhivõrgu ehitusest hoolimata ei suuda sideettevõtjad kaablitega ühendada kõiki maju, teati algusest peale.