Rahapuuduse tõttu ei asu riik Viljandi vangla endisi hooneid lammutama ega ehita läbi kinnistu teed, vaid püüab kogu krundi oksjonil maha müüa.
Vangla ootab rahakaid ärimehi
22. aprill 2009, 11:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hind ei ole eriti atraktiivne,» analüüsis kinnistu 13,5 miljoni krooni suurust alghinda kinnisvarabüroo Uus Maa Viljandi kontori juht Reet Raudsepp. «Aga kõik sõltub ostja huvist ning ideest.»
Justiitsministeeriumi avalike suhete juht Ivi Papstel kinnitas, et ministeerium on müügi osas positiivselt meelestatud ning ostuhuvilisi on juba olnud.
Vangla kinnistule võib ehitada nii äri- kui eluhooneid, kuid Reet Raudsepa sõnul pole eriti lootust, et sinna võiks kerkida mõni järjekordne kaubanduskeskus.
«See turg hakkab täis saama,» hindas ta. «Naabruses on kõvad arenemisplaanid Tallinna Kaubamajal. Centrum tahab end suuremaks ehitada ning Eiffeli plaanid pole lõplikult maha maetud.»
Üks kaubanduskett, kes võiks vangla ostmise vastu huvi tunda, on Prisma Peremarket, kes eelmisel aastal teatas soovist laieneda üle Eesti. Mullu oma plaane tutvustades tunnistas poeketi pressiesindaja Kadri Lainas, et firma nõuded siinse kaupluse asukohale on väga karmid.
Eile kinnitas Lainas, et Viljandis pole Prisma oma kauplusele veel kohta leidnud, ehkki läbirääkimisi on selles osas peetud. Seda, kas peremarketile võiks sobida vangla kinnistu, ei osanud pressiesindaja eile öelda.
«Vangla kinnistu pakkumine on meile uus info ja meil on palju täpsustavaid küsimusi,» selgitas ta. «Pigem meeldiks meile olla rentnik, mitte arendaja.»
Justiitsministeeriumi praegune oksjonikava on vastuolus sellega, mis enam kui aasta tagasi linnajuhtidega kokku lepiti. Viljandi linnapea Kalle Jentsi sõnul nägi senine tegevusplaan ette, et hoonete haldaja Riigi Kinnisvara aktsiaselts lammutab enne müüki osa vangla hoonetest ja rajab läbi kinnistu tee.
Ministeerium ootas omakorda linnalt territooriumi detailplaneeringu kinnitamist.
Linn on planeeringu kehtestanud, kuid lammutus pole alanud ning seda enam ei kavandatagi.
«Me ei teagi, mis selle alaga täpselt plaanis on, sest ministeerium ei suhtle meiega,» ütles Jents. «Meil on ainult eelmisel aastal ministeeriumist saadud kiri, milles lubati nii lammutamist kui ehitamist.»
See, et osa töid tegemata jäetakse, tähendab linnapea sõnul, et territoorium ei saa enne müüki korda. «Linnale see mingeid lisakohustusi ei too,» kinnitas ta.
Justiitsministeeriumi avalike suhete juhi Ivi Papsteli sõnul peaks just müük olema tagatis, et territoorium saab korda ning avaneb tulevikus ka linnarahvale.
Artikli täielikku versioon saab lugeda «Sakala»
kolmapäevasest paberväljaandest.