Minister koostas kolimiskava

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles, et 13 riigiasutust Eestis ringi paigutades võttis ta arvesse piirkondade eripära. Samas on ta valmis kõigi asutuste paiknemise üle läbirääkimisi pidama, sest ta tahtiski diskussiooni algatada. Foto: Elmo Riig / Sakala (montaaž)

Kui Viljandis elava põllumajandusministri ettepanek teiste ministrite poolehoidu leiab, kolib siia kaks riigiasutust, mis toob 65 tubast töökohta. Paraku ei taha asutuste juhid kolimisest kuuldagi.

Nädalavahetusel jõudis avalikkuse ette põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri ettepanek viia Tallinnast välja 13 riigiasutust. Sellele järgnenud vastukaja näitab Seedri hinnangul vildakat mõtteviisi, et Eestit saab juhtida vaid pealinnast.

«Tallinnas levib kahetsusväärne mõttelaad, et ainult seal on mõtlevad inimesed,» nentis Helir-Valdor Seeder, kes oli eile hommikuks saanud oma idee eest sarjata nii anonüümsetelt netikommentaatoritelt kui mõnelt arvamusliidrilt. Suurt vastuseisu ennustas minister ka asutustelt, keda ta oli nimetanud.

Ministrit süüdistati näiteks selles, et mõte olevat kantud soovist saada enne sügisesi kohalikke valimisi tähelepanu. Samuti heideti ette, et kolitavate seas pole ühtki põllumajandusministeeriumi haldusala asutust ning pealinnast väljaspool polevat piisavalt tarku inimesi, keda riigiasutustesse tööle palgata.

Seedri sõnul pole ettepanekul valimistega midagi pistmist — see oli üks osa vastusest regionaalministrile. Põllumajandusministeeriumi asutusi pole ministri jutu järgi nimekirjas aga seetõttu, et need on juba pealinnast ära viidud. Tallinna on jäänud vaid veterinaar- ja toiduameti peakorter, mille uus hoone valmis neli aastat tagasi ja mida seetõttu pole mõistlik liigutada.

Jutt, nagu ei leiduks maakonnakeskustes mõistlikke inimesi, osutab aga tema arvates ühiskonna mädapaisele, mida võib nimetada Tallinna-keskseks mõtlemiseks.

Põllumajandusministri ettepanek oli vastus regionaalministri palvele saada ettepanekuid Ida-Virumaa tegevuskavale. Nimelt on riigil spetsiaalne programm, et suurendada oma kohalolekut enamalt jaolt venekeelsel Ida-Virumaal. Seeder arvas aga, et mõelda tuleks laiemalt, ning pakkus välja oma sõnul terviklahenduse.

Riigiasutuste Tallinnast ärakolimisest on ta rääkinud aastaid ning põllumajandusministrina on ta ideed oma haldusalas ka ellu viinud. Seni viimane otsus oli tuua Maaelu Edendamise sihtasutus Viljandisse. See peaks teoks saama alanud aastal.

13 asutuse üle Eesti kolimine peaks Tallinnast ära viima 600—700 töökohta. «Haritud inimestele pealinnast väljapoole töökohtade loomine on vaid üks osa ideest,» rõhutas Helir-Valdor Seeder. Selle ettevõtmise kaugem tulemus oleks ministri hinnangul siserände vähendamine ja riigiasutuste kulude kokkuhoidmine.

Seedri ütlemist mööda peetakse Eestis täiesti tavaliseks seda, kui mõne maakonna elanik käib Tallinnas tööl. «Vastupidine tegevus tundub paljudele aga ebanormaalne,» sõnas ta.

Ehkki esimese hooga võibki riigiasutuste kolimine tähendada seda, et mõned tallinlased hakkavad ka Viljandis tööl käima, peaks see kaugemas tulevikus linnade vahel pendeldamist vähendama. «Inimesed asuvadki edaspidi elama sinna, kus nad töötavad,» arvas minister.

Oma haldusalas toimunule tuginedes lükkas Seeder ümber ka arvamuse, et pealinnast väljakolimine on riigile kulukas. «Kui ühekordne kolimiskulu kõrvale jätta, on see majanduslikult mõistlik,» väitis ta. «Eriti annab see tunda rendikuludes.»

Nüüd loodab Seeder, et tema erakonnakaaslasest regionaalminister viib teema terviklahendusena valitsuse ette, plaanile pannakse juurde kuupäevad ja kolimiskulu kirjutatakse eelarvesse. Parimal juhul kuluks riigiasutuse pealinnast lahkumisele Seedri hinnangul üks aasta.

ARVAMUSED

AIGAR KALLAS,
riigimetsa majandamise keskuse juhatuse esimees

Ma ei ole sellest ideest kuulnud, aga see tundub asjatundmatu mõte. RMK asubki Tallinnast väljas. Meil on 800 töötajat, neist 50 on Tallinnas. Kontorid asuvad nendes kohtades, kuhu organisatsioon on loogiliselt arenenud. Meil pole mingit mõistlikku põhjust viia Paikuse kontor üle Narva või Tallinna oma Viljandisse.

AIVI LINTNERMANN,
rahvakultuuri keskuse direktori kohusetäitja

Meie kõige õigem asukoht on Tallinnas, sest see on ajalooliselt nii kujunenud. Oleme tekkinud mitme riigiasutuse liitmise tulemusena. Mujalt Eestist oleks Viljandisse pääseda palju keerulisem, arvestades praegust ühistransporti. Meie keskuses töötab 30 inimest, kellest pooled on Tallinnas.