Karksi kultuurikeskus saab suvel soojemaks

Soojustatav saal on kõige suurema kasutusega: seal tegutsetakse hommikust hiliste õhtutundideni. Foto: Peeter Kümmel

Terve Karksi valla kultuurikeskuse soojustamiseks saastekvoodi rahast ei jätku, kuid vähemalt saab sellega tihendada keskuse saali laepealse.

Karksi vallavanem Arvo Maling ütles, et valitsuse otsus, millega keskusele raha tuli, on mõistagi rõõmustav, aga seda toetust on oodatud juba aastaid.

Neljandik majast

Saal moodustab maja 2200 ruutmeetri suurusest pinnast umbes neljandiku. Kogu maja soojustamisele kuluks eri hinnangute kohaselt 300 000 eurot.

Karksi valla ehitusinseneri Margus Hüti sõnutsi on saal esimeses järjekorras ka seetõttu, et seda kasutatakse kõige rohkem. Tegevust jagub hommikust hiliste õhtutundideni, külmadel talvepäevadel kipub ruum aga jahedaks jääma.

Hütt nentis, et aknad on majal vahetatud juba varem, aga kõige rohkem sooja läheb kaotsi saali lae ja katuse kaudu. Tema hinnangul tuleks katus lahti võtta, panna selle alla vähemalt 30 sentimeetri paksune kivivilla kiht, korralikud tuuletõkked ja muu vajalik.

Hütt tõdes, et praegu rohkemaks raha ei jätkukski. Torutööde tõttu ei ole võimalik vallal omavahenditest ka palju juurde anda. Töid veab Riigi Kinnisvara aktsiaselts ja tõenäoliselt saavad need teoks eeloleval suvel. See firma korraldab ehitaja leidmiseks ka riigihanke.

Uhke kultuuritempel

Margus Hüti andmetel oli kultuurikeskuse küttekulu mullu ligikaudu 19 330 eurot. «See on igal aastal olnud umbes samas suurusjärgus,» selgitas ta.

Ehitusinseneri hinnangul vajaks nõukogudeaegsete standardite järgi ehitatud maja veel soojustamist, sest näiteks välisseintel on selleks praegu vaid 50 millimeetrit veneaegset mineraalvilla.

Karksi kultuurikeskuse ajalugu on omapärane. Hoone projekteerimist alustati vallavanema sõnutsi juba 1983. aastal ning 1987. aastaks kerkisid müürid ja katus. Seejärel jäi ehitus soiku ning hoone seisis tondilossina linna keskel 2004. aastani, mil neljast korrusest kaks siiski välja ehitati.

Pikalt seismine suurt kahju ei teinud, vaid katus tuli vahetada ja panna lisasoojustus, samuti leidsid ehitajad kohti, kust vihmavesi oli hoonesse tunginud.

«Soojapidavus on praegu täpselt selline, nagu hoone 1980. aastate esimesel poolel projekteeriti. Kaheksa aasta jooksul on hoone hästi Karksi valla elanikke teeninud,» märkis vallavanem.

Esimesel korrusel on raamatukogu ja kultuurikeskus, milles on igal nädalal mitu üritust ning tegutseb üle 20 ringi, teisel korrusel töötab vallavalitsus. Kõrge puitlae ja avara rõduga saal on Viljandimaa vallakeskuste üks suurejoonelisemaid esindusruume.

Kultuurikeskuse juht Kai Kannistu pälvis äsja kultuurkapitali aastapreemia kui pikaaegne toimekas ja kõike jõudev kultuurikorraldaja, folkloorijuht Anneli Arraste aga rahvakultuuri auhinna kui pärimus- ja tantsukultuuri säilitaja ja arendaja.