Lillis asuva Nava talu peremees Jaak Kõdar andis läinud aasta lõpul välja uue luuleraamatu ja lastejuttude plaadi. Tänavu plaanib ta korraldada mitu üritust, mis liidaks tugevamini Mulgimaa ja kõik Balti riigid.
Nava peremees plaanib uusi teoseid ja sündmusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Luuleraamatut «Homme on minevik» esitles Jaak Kõdar oma kodukohas Lillis ja Karksi-Nuias novembri lõpul. See on tal juba seitsmes täiskasvanutele mõeldud värsikogu.
Ühtekokku on Jaak Kõdar välja andnud 22 raamatut. Lisaks täiskasvanute luulekogudele on tema sulest ilmunud kolm lastele mõeldud luuleraamatut ning rebase ja hundi vempudest kõnelev kriimureinuliste lugude seeria.
Kaks raamatutäit hundi ja rebase lugusid on talletatud heliplaatidele. Möödunud aasta viimastel päevadel jõudis müügile kahest plaadist koosnev komplekt, kus näitleja Hans Kaldoja esitab «Kriimureinuliste lugude» kahe esimese raamatu jutte.
«See tuli meil päris hästi välja,» tõdes Jaak Kõdar rahulolevalt.
Eelseisvast aastast rääkides avaldas ta lootust, et õnnestub välja anda veel üks mulgikeelne lasteluuleraamat. Esimene selline ilmus 2007. aastal ja kandis pealkirja «Mede ilves». Plaanitavas raamatus «Kirev kompass» on lõbusate piltide ja mulgikeelsete värsside kõrval ka väike mulgi-eesti sõnastik.
«Raamatu materjal on juba trükivalmis, kuid nüüd ootame vastust finantseerimise kohta,» selgitas autor.
Kõdaril on plaanis välja anda raamat veel sellest, kuidas tema vanaema, 1941. aastal Siberisse küüditatud Leeli talu perenaine Anna Soots 1946. aastal läbi Venemaa koju sõitis. «Minu käes on faktiliselt väga vahetu materjal — märkmed, mille vanaema kirjutas otse reisil,» lausus Kõdar.
Kuues piirilaulmine
Lisaks loometööle kavandab Jaak Kõdar mitut traditsiooniks muutunud ettevõtmist.
Eesti Vabariigi aastapäeva eel kohtuvad Nava talu külje all riigipiiril eestlased ja lätlased, et maha pidada ühine piirilaulmine. «Oleme seal juba viis aastat käinud, nii et see traditsioon on piiri peale juurdunud,» ütles Kõdar.
Laulma minejad kogunevad 23. veebruaril kell 12 Nava talu õuele ja lähevad üheskoos mäest alla laulupiiriposti juurde. Eeslauljateks on lubanud tulla Eesti tuntud laulja Erich Krieger ja lätlanna Liga Silina. Nad mõlemad on sel üritusel kaasa löönud algusest saadik. Eeslauljaid toetavad ansamblid Karksi-Nuiast, Helmest ja Abjast ning Lätimaa Naukseni vallast.
Üritus jätkub Nava talu küünis, kus loetakse luuletusi ja juuakse tassitäis teed. Hiljem minnakse Lilli külamajja kontserdile ja mulgi toitu maitsma.
Kaheksas suvefestival
Kokku on pandud ka suvise mulgi kultuuri festivali kava: huvilised on Nava lavale oodatud 19.—21. juulini. «Lisaks Mulgimaale ja Lätile haarame seekord oma tegevusega Leedu,» kirjeldas korraldaja.
Festivali põhikontsert kannab pealkirja «Balti akord» ning sellel esinevad kolme sõsarriigi tippakordionistid: Henn Rebane Eestist, Kaspar Gulbis Lätist ja Kazys Stonkus Leedust.
Et kontsert leiab aset külas, mida läbis Balti kett, rõhutatakse sellega vabaduse ja üksteise toetamise tähtsust. Esitatakse kolme riigi rahvalikke lugusid, Raimond Valgre loomingut ning Läti ja Leedu heliloojate palasid. Kontserdi teises pooles kõlavad virtuoossed klassika- ja džässilood.
Teine muusikaline sündmus leiab aset Nava küünis. Samal ajal kui taevasse tõuseb täiskuu, tuleb seal esitamisele Ludwig van Beethoveni «Kuupaistesonaat» ehk klaverisonaat number 14. Musitseerivad noored pianistid Eestist, Lätist ja Leedust.
Nava lava näitemängud kõnelevad sel aastal Mulgimaa silmapaistvast rahvakirjanikust August Kitzbergist. Täiskasvanutele mõeldud näidendi «Üitsainus Kitzberg» kirjutab ja lavastab Silvia Soro. Jaak Kõdari kirjutatud lastenäidendi «Kateksa Kitzbergi» toovad lavale Silvia Soro ja noorteteater «O».
Festivali aukülalised on mulgi juurtega Mati Päts, Karl Martin Sinijärv ja Asta Jaaksoo. Avamisel esineb mulgi lauludega Anu Taul. Luulekavas astub Jaak Kõdari kõrval üles Nava talu juurtega Maria Helen Känd, kellel ilmus hiljuti esimene luuleraamat pealkirjaga «Üle ääre».