Olustvere kool saab moodsa välimuse

Silindia töömehed on asunud koolimaja ruume uueks ja soojaks muutma. Foto: Elmo Riig / Sakala

1985. aastal ehitatud koolimaja, mida jagavad Olustvere teenindus- ja maamajanduskool ning põhikool, on algusest saadik kehvake olnud.

«Et sealt leiti ehituse käigus aardeid, korraldati arheoloogilised väljakaevamised,» meenutas ametikooli juht Arnold Pastak kolme kümnendi tagust aega. «Ehitus venis kuue aasta peale ning polnud seetõttu kuigi kvaliteetne.»

Maja muutub targaks

Kui äsja alanud kapitaalremont lõpeb, on teenindus- ja maamajanduskoolile kuuluv hooneosa soe ja kena. «Maja saab ilusamaks ja hubasemaks ning õpilastele tuleb vahetundideks istumiskohti ja nurgakesi juurde,» lubas kooli projekti- ja arendusjuht Marika Šadeiko.

Osaühing Silindia soojustab fassaadi ning vahetab uksed ja aknad, kütte-, elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonisüsteemi.

«Kasutatakse palju niinimetatud targa maja põhimõtteid: ventilatsioon seadistatakse toimima vastavalt inimeste arvule ruumides ja tuled lähevad koridorides põlema siis, kui seal liigutakse,» rääkis Marika Šadeiko. Kasutusele võetakse IT-süsteemil põhinevad infotahvlid ning koridorides videovalve.

Juba algusaastatel kippus maja katus läbi tilkuma ning talviti oli mõnes klassis vaid kümmekond soojapügalat. 2000. aasta algul vahetati katus ja tasapisi on tehtud väiksemat remonti. Arnold Pastaku sõnutsi oli soojakadu siiski suur, näiteks mullu ulatusid küttekulud 50 000 euroni. Seega oli renoveerimine möödapääsmatu.

Ehitaja leidmiseks korraldati aprillikuust alates koguni kolm riigihanget. Kaks esimest ebaõnnestusid: algul tahtsid mõlemad pakkujad liiga suurt summat ja siis ei olnud nõuetekohaselt vormistatud dokumentidega kandideerijaid. Marika Šadeiko sõnutsi õnnestus pärast teist hanget haridusministeeriumi kaudu 840 000 eurot juurde saada. See võimaldab teha kõik projektis ettenähtud tööd ning soetada uuemat mööblit.

Projekti kogusuurus on 3,8 miljonit eurot, sellest ehitusele kulub 3,3 miljonit. Lõviosa rahast tuleb Euroopa Liidu regionaalarengu fondist, käibemaks laekub Eesti riigieelarvest. Renoveerimisprojekti tegi osaühing Esplan.

Raamatukogu kolib

Ees ootavatest muudatustest kõneldes ütles Marika Šadeiko, et kahest fuajeest üks ehitatakse suuremaks — nii mahub koosviibimistele rohkem rahvast. Teine omakorda jääb väiksemaks ning saab juurde korruse, kuhu kolitakse raamatukogu koos arvutiklassiga. Sama tasku esimesele korrusele koondatakse administratsiooni ruumid.

Hoone välisilme jääb suuresti samaks, vaid mõnes kohas muutuvad akende kuju ja suurus ning sinise asemel värvitakse need beežiks. Marika Šadeiko möönis, et suuremate muudatuste tegemist takistas autoriõiguse seadus ning läbirääkimised omaaegse arhitektiga tulemusi ei andnud. Algul sooviti fassaad muuta punakaspruuniks, seejärel kompromissina  helekollaseks, kuid lõpuks tuli ikka valgega leppida.

Projekti- ja arendusjuht lisas, et õppetöö ajal remonti teha on logistiliselt üsna keeruline.  Esmalt korrastatakse kolmandik maja ja seejärel kahes etapis ülejäänud osa. Remondi ajal on laenuks üks põhikooli majapoole klass, mis hiljem jääbki kutsekoolile. Ehitajad saavad kogu maja endi käsutusse ehk märtsikuus, kui paljud õpilased on praktikal. Ülejäänud õpilased jätkavad tööd kooli teistes hoonetes.

Remont loodetakse lõpule viia 10. augustiks, mil tähistatakse Eesti Aleksandrikooli 125 aasta juubelit. See osa majast, mis kuulub põhikoolile, jääb uuenduskuuri ootama, sest praegu kasutatava fondi reeglid ei luba valla kasutuses olevaid ruume renoveerida.