Ettevõtja kaalub Viljandisse esimese surugaasitankla rajamist

Praegu saab Viljandis autosse tankida üksnes vedelgaasi. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Lehola autokeskuse juht Hanno Lõpp veeretab mõtet ehitada Viljandisse kõige puhtama mootorikütuse liigi ehk kokkusurutud maagaasi tankla. Praegu on Eestis vaid kaks sellist tankimisjaama — Tallinnas ja Tartus.

Lõpp toonitas, et ta alles kaalub ideed ega oska öelda, millal lõpliku otsuse langetab.

«Kui huvilisi jagub, on mõtet see ära teha,» lausus ta. Ettevõtja hinnangul oleks ideel jumet, kui maakonna peale õnnestuks leida 40—50 inimest, kes surugaasi autokütusena kasutada sooviksid. Seepärast ootabki Lõpp, et kõik asjast huvitatud talle sellest märku annaksid.

Vedel- ja surugaas

Hanno Lõpp rääkis, et mõtte viljandlastele surugaasi ehk CNG tankimise võimalust pakkuda oli ta saanud tuttavalt. «Me ju ise paigaldame autodele gaasiseadmeid,» lausus Lehola autokeskuse juht.

Surugaasi ei tohi segamini ajada vedelgaasiga (LPG), mille kasutamine mootorikütusena on siinmail tunduvalt enam levinud ning tanklaidki on seetõttu rohkem. Vedelgaasiseadmega autosse ei saa tankida surugaasi ja vastupidi. Nagu Lõpp selgitas, on vedelgaasi- ja maagaasiseade iseenesest ühesugused, aga komponendid paakidest pihustiteni on erinevad.

Surugaasi eelised on suur kütteväärtus ning kõigist praegustest autokütuse liikidest kõige puhtam põlemine. Miinused on vedelgaasiga võrreldes vähesem levik ja kallim paigaldus.

«Kui vedelgaasiseadme ostmine ja pealepanek läheb keskeltläbi maksma 1200 eurot, siis surugaasiseadme puhul võib arvestada umbes 2000 euroga,» kõneles Hanno Lõpp.

CNG seadme paigaldamine võtab ühtlasi rohkem ruumi, sest selle paagid on suuremad. Teisalt tähendab see kombineerituna kõrge kütteväärtusega, et kahe tankimise vahel saab pikema maa sõita.

Tanklaid tuleb juurde

Viimase kümne aasta jooksul on surugaasi tarvitavate sõidukite arv jõudsalt kasvanud. Näiteks Opel, Volkswagen ja Volvo toodavad autosid, millele see süsteem on juba tehases peale pandud. Samal ajal valmistatakse palju ka vedelgaasiseadmetega sõidukeid. Neid pakuvad näiteks Dacia ja Renault.

Kui varem oli gaasiseadet võimalik paigaldada üksnes bensiiniautodele, siis tänapäeval saab neid panna ka moodsatele diiselmootoritele.

Esimene tänapäevane surugaasitankla avati Eestis 2009. aasta augustis Tallinnas, kaks aastat hiljem alustas tegevust Tartu tankimisjaam. Selle aasta algul kasvab selliste tanklate arv kaks korda, sest aktsiaselts Eesti Gaas avab uue tankla Pärnus ning teise Tallinnas.

Eesti Gaasi surugaasi müügijuhi Valdo Vakeri sõnul kerkib 2013. aasta jooksul üks jaam ka Ida-Virumaale. Tõenäoliselt valitakse selle asukohaks Narva, kuid lõplikku otsust pole veel tehtud. Viljandisse pole Eesti Gaasil lähiajal plaanis oma surugaasitanklat ehitada.

«Eesti Gaasi arengukava on tehtud kolm aastat tagasi viie aasta peale. Viljandi tanklat seal sees ei ole,» ütles Vaker.