Püü, oraspill, kaerapüü, tudukana, kägarpüü, karapatka või adrikas — kõigi nende nimede all tuntakse tänavust aasta lindu nurmkana.
Algas nurmkana aasta
See väikese kodukana mõõtu lind elab peamiselt kultuurmaastikul ning tegutseb sageli talude, lautade ja muu inimasustuse läheduses. Sellest hoolimata ei teata nurmkanade eluolust kuigi palju. Eestis arvatakse seda liiki pesitsevat 4000—8000 paari, kuid uuemad loendusandmed näitavad, et nurmkanade arvukus on väga tugevalt kahanenud.
Alanud aastal kavatseb Eesti ornitoloogiaühing ajakirjanduse ja loodusõhtute vahendusel nurmkana inimestele tuttavamaks teha ning linnusõprade abiga selle liigi elust rohkem teada saada. Selleks ootab ühing teateid kohatud nurmkanadest. Seda saab teha aasta linnu kodulehel, nutitelefoniga ka otse vaatluskohalt. Nurmkana käekäiku ning talviste salkade ja pesakondade suurust aitab aga selgitada küsitlusankeet.
Lisaks on plaanis nurmkanade talvisesse toitmiskohta paigaldada veebikaamerad ning uurida, kes käib nende lindude pesi rüüstamas. Nurmkanast ja osalusvõimalustest saab lähemalt lugeda aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/nurmkana.
Nurmkana on 19. aasta lind. Aasta linnu valimisega tutvustatakse avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasatakse loodushuvilisi aasta linnu uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda Eesti ornitoloogiaühingu kodulehel www.eoy.ee/aastalind.