«Sakala» valis aasta teoks koolireformi

Viljandi koolireformi silmaga nähtav osa oli Valuoja kooli juurdeehitise lammutamine. Suvel tehti vana maja maatasa ja nüüd ehitatakse sinna uut hoonet. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

«Sakala» arvates väärib aasta teo nimetust Viljandi koolide ümberkujundamine. Ajalooline kuupäev linna hariduselus oli 30. juuni.

Tol päeval lõpetasid töö kõik kolm Viljandi gümnaasiumi. Järgmisel hommikul sündisid nende asemel kolm põhikooli ja uus riigigümnaasium. Nii põhjalikku koolireformi pole Viljandis varem olnud.

Tänavuse aasta teole laoti vundament juba kolm aastat tagasi ning katus saab peale loodetavasti uuel aastal. Otsuse, mis tänavuse aasta teoni viis, tegi Viljandi volikogu 2010. aasta aprillis, ent uue gümnaasiumi hoone valmib alles tuleva aasta keskel.

«Sakala» on Viljandimaa aasta tegu valinud 2002. aastast alates. Esimesel kümnel aastal andis toimetus tiitli teole või tegijale, kes oli silma paistnud vaieldamatult positiivselt. Seekordne aasta tegu on vastuoluline.

Ühe arusaama kohaselt tagab koolireform nii linna kui maakonna õpilastele parema hariduse ning on laste arvu vähenemist arvesse võttes ka majanduslikult vältimatu samm.

Teise arvamuse järgi lõhuti sellega toimiv süsteem, hävitati traditsioonid, koondati kümneid õpetajaid ning anti surmahoop kõigile maakonna gümnaasiumidele.

Igal Viljandimaa elanikul on õigus otsustada, kas koolireform oli positiivne või negatiivne tegu, kuid vaieldamatult oli see kogu maakonnale väga tähtis.

KANDIDAADID

«Sakala» aasta teo või tegija tiitlile kandideeris tänavu koolireformi kõrval veel mitu ettevõtmist või tegijat.

MEELEAVALDAJAD

Sel aastal lõid päris paljud inimesed piltlikult öeldes selja sirgu ja asusid võitlema, olgu siis parema sissetuleku nimel või ühiskonnas häiriva vastu.

Kevadel tegid otsa lahti pedagoogid, kes kuulutasid streigi välja kunagi lubatud, kuid siis tagasi võetud palgatõusu pärast. Mõnel pool kestis tööseisak ühe päeva, mõnel pool kolm. Ajaloolise tõe huvides tuleb öelda, et osa pedagooge streiki ei toetanud ja jätkas tööd.

Streik lõppes meeleavaldusega Toompea lossi ees ja sees ning 1. jaanuarist kerkivad õpetajate alampalgamäärad.

Sügis oli eri protestiaktsioone täis. Meedikud nõudsid endale suuremat palka ning Viljandi haigla polikliinikus lõpetati patsientide vastuvõtt kaheks nädalaks. Meeleavaldusi ei korraldatud ning haiglajuhtide, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajatega räägiti laua taga. Eesti kõige pikaajalisema streigiga saavutati palgatõus, mis oli väiksem meedikute algsest nõudmisest, kuid suurem neile pakutust.

Samal ajal tõusis ühiskonnas vimm poliitikute, eriti reformierakondlaste vastu ning Eestis korraldati protestimarsse, kus osales korraga enam kui tuhat inimest. Viljandis kogunes Rubiini platsile valeliku poliitika vastu meelt avaldama paarsada inimest.

Lõpuks ei saa unustada ka üht Läti talumehe vana traktorit, mis sõitis Balti põllumeeste ühise protesti näitamiseks Tallinnast Brüsselisse.

MÄNGUVÄLJAKUD

Kui 2011. aasta suvel valmis Viljandi järve ääres uhke mänguväljak, võtsid lapsed ja nende vanemad selle suure rõõmuga vastu. Linnavalitsus ammutas sellest justkui jõudu ning rajas tänavu mänguplatse juba suurema hooga.

Suve hakul said julged poisid endale Jakobsoni kooli juurde ekstreemspordiplatsi, kus saab trikke teha rataste ja rulaga. Kuu aega hiljem valmis Paala järve ääres mudilaste mängulaev ning sügise hakul avati Valuoja pargis Eestis üsna uudne parkuuriväljak.

Kahe aastaga on linnavalitsus mänguväljakute ehitamiseks kulutanud 213 000 eurot.

Kõigist Viljandi mänguväljakutest suurem laste vaba aja plats valmis tänavu Suure-Jaanis ja see läks vallale maksma 153 000 eurot. 655 ruutmeetri suurune väljak paikneb poolringis ümber noortekeskuse ning koondab enda alla tänavakorvpalliplatsi, skate-pargi, sportliku paintball'i väljaku, BMX-raja, ronila, üheksa minigolfirada, labürindi ja liiklusväljaku.

Mustlas valmis aga enam kui 70 000 eurot maksnud rulapark, mille kohalikud ristisid mulgi keeli Lustaiaks.

TUNNUSTUS

Aasta viimase lehe esiküljel tunnustame tegijat või tegu, kes või mis väärib «Sakala» toimetuse arvates sel aastal kõige enam esiletõstmist.

• Aasta teo või tegija tiitli võib saada tegu, isik, organisatsioon või objekt, mis või kes on «Sakala» toimetuse arvates kõige enam Viljandimaa elu mõjutanud. Tegemist võib olla nii positiivse kui negatiivse saavutusega.