/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
/nginx/o/2012/12/27/1501918t1h0f83.jpg)
Perevägivalla vähendamine oli sel aastal üks justiitsministeeriumi tähtsamaid eesmärke ja sel puhul analüüsiti esimest korda sellekohast menetlus- ja karistuspraktikat.
Perevägivald oli tänavu sihikul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu selgus, jõuab aasta jooksul kohtuotsuseni umbes 40 protsenti perevägivalla kohta algatatud kriminaalasjadest. Kohus karistas vägivallatsejat kõige sagedamini tingimisi vangistusega (53 protsendil juhtumitest). Sellele järgnesid vangistuse asendamine üldkasuliku tööga (20), rahalised karistused (14) ja reaalne vangistus (13).
Justiitsministeeriumi analüüs näitas, et reaalne vangistus mõisteti keskmiselt 10 kuuks, üldkasulikku tööd määrati keskmiselt 248 tundi ning rahalise karistuse keskmine suurus oli 534 eurot.