Poeg pussitas ema, isa pussitas poega

Hans Väre
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõlemas loos kirjeldatud juhtumis kasutasid pussitajad suurt, torkamiseks sobivat nuga, millega oleks võinud kergesti inimese tappa. Pildil olev nuga on illustratiivne.
Mõlemas loos kirjeldatud juhtumis kasutasid pussitajad suurt, torkamiseks sobivat nuga, millega oleks võinud kergesti inimese tappa. Pildil olev nuga on illustratiivne. Foto: Toomas Huik / Postimees

Hiljuti mõistis Viljandi kohus umbes nädalase vahega süüdi kaks meest. Neist üks oli pussitanud oma ema ja naabrit, teine aga poega. Mõlemad noakangelased pidid vabadusele head aega ütlema kolmeks päevaks, ülejäänud karistus mõisteti neile tingimisi.

Tänavu märtsis 52-aastase Arnega juhtunut kirjeldatakse politseiteadetes tavaliselt kui joomingu käigus tekkinud tüli. Ta lõi oma koduköögis 28-aastasele pojale noaga kõhtu.

«Mina olen viinamees küll, aga mina tahaksin viina vaikselt võtta,» selgitas Arne ülekuulamisel. «Poisid peavad ka seal pidu ja kutsuvad võõraid. No ja siis käiakse edasi-tagasi ja lärmatakse.»

Sõnavahetus oligi tekkinud sellest, et poja sõbrad tulid koputamata korterisse. Vihahoos haaras Arne laualt kööginoa ja äsas sellega pojale.

Õnneks ei suutnud Arne istudes hoobile kuigi suurt hoogu anda. Poeg, kes samuti oli alkoholi joonud, väitis kiirabiga haiglasse jõudes, et haavast olevat olnud väljas punn, mille ta näpuga tagasi lükkas, kuid kõhulihastest oli viga saanud vaid mõni kiud.

Vanemprokurör Küllike Taitsi, kohtualuse ja kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppe järgi mõisteti Arne süüdi kehalise väärkohtlemise paragrahvi järgi, mille alla võib käia väga erinevaid vägivallategusid alates tutistamisest ja lõpetades ränga peksmisega — kui see ainult rasket tervisekahjustust kaasa ei too. Ka karistusmäär on seetõttu üsna kummist, ulatudes 96 eurost kolmeks aastaks vangi saatmiseni.

Arne osaks sai viiekuuline vangistus, millest ainsaks trellide taga veedetud ajaks jäi eeluurimise ajal vahi all oldud kolm päeva. Ülejäänu mõisteti talle tingimisi.

«Üldiselt mulle noaga toimetajad ei meeldi, aga kõnealusel juhul oleks reaalne vangistus olnud liiga karm,» leidis prokurör Küllike Taits. Tema sõnul oli tingimisi karistusel kaks peamist ajendit: esiteks pole töövõimetuspensionil Arnet kunagi varem süüdi mõistetud ja teiseks soovis ka ohver, et ta karistuse saaks, kuid vangi ei läheks.

«Tingimisi vangistus on varem karistamata inimesele päris tõsine asi, nagu ka ligi 500 euroni küündiv sundraha ja kohtukulu,» rääkis Taits. «Perevägivalla puhul on karistust määrata üldse väga keeruline. Kas perele oleks parem olnud, kui Arne oleks kaheks kuuks vangi läinud?»

Sünnipäevaks emale kallale

50-aastase Arturi kokkuleppemenetluse kinnitas kohtunik Kalev Kuningas vaid kuus päeva pärast Arne oma. Artur tungis oma emale kallale tänavu suvel, täpselt tolle sünnipäeval.

Pojaga samas majas, kuid teises korteris elav 73-aastane naine teadis küll, et keset päeva ukse taga sisselaskmist nõudev räuskaja on tema purjus poeg, kuid ei osanud arvata, et too tuleb kurjade kavatsustega.

Artur ei astunud läbi, et emale õnne soovida. Õigupoolest oli ta nii joobnud, et ei suutnud hiljem uurijatelegi seletada, miks ta oli sinna läinud ja emale kallale tunginud. Igatahes haaras ta pikka juttu tegemata juba koridoris noa ja lõikas sellega emale kolme kohta kätesse, mille too kaitseks näo ette oli tõstnud. Seejärel võttis Artur emal juustest, lohistas ta elutuppa ja viskas diivanile. Seal lõi poeg ema mitu korda rusikaga näkku ja lubas: «Tapan su ära!»

Naise appikarjeid kuulis tema naaber, kes kohe arvas, et Artur on emale kallale läinud. Pensionieas mees kiirustas naist päästma ja kohtus trepikojas vastaskorterist väljuva Arturiga, kes tedagi pussiga ründas. Naaber suutis Arturil käest haarata, kuid rüseluse käigus tabas noaots appi tõtanu pead parema kõrva juures, nii et sealt hakkas verd tulema.

Kergelt viga saanud mees taandus oma korterisse ja Artur läks oma koju. Mõne aja pärast kohale jõudnud politseikomissar pidas ründajat nii ohtlikuks, et ei hakanud oma korteris seosetuid sõnu röökivat Arturit üksi kinni võtma, vaid kutsus kohale kolleegi. Kui nad kahekesi korterisse sisenesid, istus Artur diivanil, kummaski käes pussnuga.

Sellega õnneks draama ka piirdus. Politseinike käsu peale asetas mees noad lauale ja lasi endal käed raudu panna.

Kohus võttis pussitajalt noad ära

Kokkuleppemenetlusega, mille prokurör Merike Tikk Arturi ja tema kaitsjaga sõlmis, sai noakangelane karistuseks kuuekuulise vangistuse. Sellest 5 kuud ja 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui ta poolteise aasta jooksul uut kuritegu toime ei pane ja täidab käitumiskontrolli nõudeid. Nii nagu Arne, istus Arturgi trellide taga vaid kolm kinnivõtmisele järgnenud päeva.

Prokuröri selgitust mööda oli tingimisi vangistuse määramisel üks kaalukamaid põhjuseid tõik, et ema oli pojale andestanud ega soovinud tema karistamist. «Kui ma kannatanule oktoobris helistasin, et teda toimikuga tutvuma kutsuda, sain isegi natuke pragada, et kas prokuröril muud targemat teha pole kui vanu asju meelde tuletada.»

Tikk pidas väga tähtsaks ka seda, et Artur oli varem kriminaalkorras karistamata.

«Loomulikult on noaga vehkimine tõsine asi, kuid õnneks ei toonud see praegusel juhul kaasa raskeid tagajärgi,» märkis Tikk.

Lisaks tingimisi vangistusele sätestas kohtuotsus, et töövõimetuspensionärist Artur peab maksma riigile 235 eurot sundraha ning korvama 57.60 õigusabi tasu ja 2.70 eurot muid kriminaalmenetluse kulusid. Kaks asitõenditeks olnud pussnuga käskis kohus hävitada.

«Ma luban, et ma enam kedagi noaga ei löö,» seisab Arturi ülekuulamisprotokollis. Ja justkui selleks, et oma sõnadele rohkem kaalu anda, lisab ta: «Tegelikult olid need kaks ka minu viimased noad kodus.»

«Sakala» jätab mõlema vägivallatseja täisnimed avaldamata, sest see identifitseeriks ka ohvrid ja tooks neile uusi kannatusi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles