Iga peavalu nõuab põhjalikku uurimist

, Viljandi haigla kommunikatsioonijuht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viktor Brin on Viljandi haiglas töötanud alates 1970ndast aastast, mil ta lõpetas arstiteaduskonna.
Viktor Brin on Viljandi haiglas töötanud alates 1970ndast aastast, mil ta lõpetas arstiteaduskonna. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tuleval aastal hakkab Viljandi haigla neuroloog Viktor Brin ambulatoorselt vastu võtma peavalu all kannatavaid patsiente. Esialgu teeb ta seda ühel päeval kuus.

Doktor Brin, peavaluprobleemidega on neuroloogid tegelnud ju varemgi. Miks on vaja eraldi vastuvõttu?

Peavalu on sage ja raske tervisehäire, mida tihtipeale alahindavad nii kannatajad kui ka arstid.

Viimastel aastatel on hakatud kogu maailmas peavaludele rohkem tähelepanu pöörama. Eeskätt Euroopas ja Ameerika Ühendriikides, aga ka Brasiilias ja Indias on rajatud suured keskused, kus tegeldakse ainult peavalude tekkepõhjuste ja ravimisega. Eestis on viimase aasta jooksul loodud peavalu selts ning avatud spetsiaalsed vastuvõtud Tallinnas ja Tartus.

Kuigi neuroloogid püüavad alati peavalu käes kannatavaid inimesi aidata, nõuab see tervisehäire individuaalset ja põhjalikku lähenemist. Olen peavaludega tegelnud aastaid ja end selles valdkonnas täiendanud mitmel pool maailmas.

Üks eraldi vastuvõtu eesmärke on teadvustada, et peavalu, eriti migreen, on haigus, mitte mööduv kerge häire. Just nõnda varem arvati ja söödi muudkui valuvaigisteid. Lõppkokkuvõttes olid need hoopis kahjulikud, nagu me praegu teame.

Nii paradoksaalne, kui see ka pole, valuvaigistite rohke tarvitamine hakkab varem või hiljem ise peavalu esile kutsuma ja seda alal hoidma. Eriti ohtlikud on liitvaluvaigistid, mis koosnevad mitmest komponendist, näiteks paratsetamoolist ja kodeiinist.

Migreen, mis on peavalu levinuim vorm, halvendab tunduvalt inimese elukvaliteeti. Migreeni eri vormide all kannatab ligikaudu 18 protsenti naistest ja kaheksa protsenti meestest. Tegemist on ülekaalukalt noorte inimeste hädaga. Sageli avaldub migreen lastel, aga ka teismelistel ja noortel täiskasvanutel.

Migreenihood esinevad tavaliselt umbes 55. eluaastani, hiljem jäävad need enamasti ära, välja arvatud siis, kui haigus on muutunud krooniliseks. Õigel ajal rakendatud raviga on see välditav.

Kõige tähtsam ongi vältida episoodilise migreeni krooniliseks muutumist. Tänapäeval on selleks ravimid olemas.

Migreeni ravi muudab keeruliseks ja aeganõudvaks just vajadus arsti ja patsiendi koostöös välja selgitada, milline raviskeem ja millised ravimid konkreetsel puhul sobivad. See nõuab mõlema poole kannatlikkust ja kui seda napib, jääb ravi paraku pooleli.

Migreenihood võivad olla ka nii-öelda healoomulised, see tähendab harvad ja kerged, mille puhul on käsimüügis leiduvate, ibuprofeenil põhinevate valuvaigistite tarvitamine igati õigustatud. Iga peavalu ei ole veel migreen. Peavalu võib kaasneda mitmesuguste haigustega, näiteks viirusnakkustega.

Migreen on ilmselt enim vaevusi põhjustav ja ka enim käsitletud peavalu liik. Millised peavalud veel inimesi kimbutavad?

Levinud on pingepeavalud, mida tänapäeva kiires ja närvilises elus esineb väga sageli. Tihti kombineeruvad need migreeniga.

Pingepeavalud on tingitud lihasvaludest: pingest õlavöötmes ja pead katvates lihastes. Need peavalud on signaal ületöötamisest ja kroonilisest negatiivsest stressist.

Ka pingepeavalude puhul on võimalik inimest tõhusalt aidata. Kõigepealt on tarvis muuta eluviisi. Tuleb liikuda palju värskes õhus ja anda lihastele tööd. Nüüd, talvel, suusatada, suvel ujuda ja olla muul moel liikumises. Kui sellest ei piisa, leidub ka tõhusaid ravimeid.

Samas võivad pingepeavalud olla depressiooni väljendus. Jõuame tagasi selle juurde, et peavalude puhul ei ole ühte lihtsat tõde ja kindlat väljatöötatud ravimit või raviviisi. Igal konkreetsel juhul on vaja süüvida inimese ja tema peavalu olemusse, põhjused välja selgitada ning alles seejärel ravima hakata. Ei ole stamplahendusi, iga peavalu on eriline.

Üksikjuhtudel võib peavalu viidata hoopis ajuhaigusele, mis vajab uurimist ja väljaselgitamist. Selleks tarvilikud aparaadid on ka Viljandi haiglas.

Millal peaks inimene oma peavaluga arsti poole pöörduma?

Kindlasti siis, kui peavaluhood on sagenenud ja piinarikkad. Sage tähendab peavaluhoo puhul rohkem kui üht korda kuus. Nõustamist on vaja ka pingepeavalude puhul — neilgi ei tohi lasta krooniliseks muutuda.

Suurim viga on hakata kergekäeliselt valuvaigisteid tarvitama. Kogemused näitavad, et nende hulk kipub märkamatult kasvama, minnakse üle järjest kangematele ravimitele ja lõpuks tekivadki ravimite esilekutsutud peavalud.

Peavaluga suunab inimese vastuvõtule perearst, juhul kui just peavalu on tema põhihäda.

NÕUANDED

Viis soovitust, kuidas pingepeavalu vältida.

• Vältige pikka aega ühes asendis istumist või liikumist.

• Hoolitsege oma füüsilise vormi eest. Valu aitab vältida mõõdukas koormus: jalutage igal võimalikul juhul.

• Osake puhata. Õppige oma mõtteid juhtima, see on treenitav nagu füüsiline vormgi.

• Osake valu leevendada. Oluline on leida just teile sobivad lõõgastumisnipid, olgu selleks füsioteraapia, massaaž või nõelravi.

• Hoidke ravimeid käepärast. Kui valu takistab normaalset elurütmi, tuleb seda nendega leevendada. Küsige nõu apteekrilt või oma perearstilt.

Allikas: www.peavalu.ee

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles