Kõo kaevandus ohustab haruldast lindu

Janek (vasakult) ja Urmas Jefimov on mitmel pool Eestis maad ostnud selleks, et kaevandusi rajada. Kõos on see plaan nurjumas. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kõo valda Arussaare külla kavandatavast dolokivikaevandusest saadav killustik tooks omanikele ja vallale küll palju rikkust, kuid plaanidele võib kriipsu peale tõmmata naabruses elutsev suur-konnakotkas, kes pole haruldane ainult Eestis, vaid kogu Euroopas.

Selleks et selgitada kaevandamise keskkonnamõjusid, oli kaks aastat ametis ekspertgrupp. Paraku tunnistas järelevalve esindaja, keskkonnaameti keskkonnakorralduse spetsialist Toomas Kalda töö puudulikuks, sest paljud küsimused, sealhulgas need, mis puudutavad konnakotkast ja põhjavett, jäid ammendava vastuseta. Seega jätkatakse uuringuid veel vähemalt aasta.

Geoloogiakeskuse rakendusgeoloogia ja maavarade osakonna juhataja Rein Ramst, kes kuulus keskkonnamõjude hindamise ekspertgruppi, tõdes, et suur-konnakotka säilimise nimel võib kaevandus jääda avamata. «Ehk 15—20 aasta pärast, kui tõdetakse, et konnakotkast seal ei ole ja sinna tagasi ei tule, võib kaevandamiseks minna,» selgitas ta.

Toomas Kalda sõnutsi tuleks töid planeerides olla igal juhul äärmiselt ettevaatlik. «Kui kaevandus seab liigi püsimise ohtu, tuleb selle rajamisest loobuda.»

Rikkus jääb saabumata

Nii valla kui 46 hektari suuruse maardla omaniku Janek Jefimovi rahakotile oleks kaevanduse ärajäämine suur põnts, sest sealt leitud harva esineva tugevusega dolokivi tõotab väga suurt tulu. Kui mõne aasta pärast jõuab Tallinna—Tartu maantee mastaapne ehitus Kesk-Eesti kanti, oleks dolomiit seal väga hinnatud materjal. Seda võiks kaevandusest Jefimovi hinnangul saada 11,2 miljonit tonni.

Omavalitsus teeniks maavara maksuna praeguste hindadega üle 10 miljoni euro.

Lageraie peletas linnud

Kotkaklubi juhi Urmas Sellise andmetel võib Eestis olla viis suur-konnakotka paari. «Tegemist on ühe Euroopa ohustatuma liigiga,» lausus ta ning lisas, et kogu Euroopa Liidus elab 30—40 suur-konnakotka paari, neist 15 Poolas.

Arussaare külast leiti suur-konnakotka pesa 2004. aastal. Seejärel kuulutati piirkond paarisaja meetri raadiuses kaitsetsooniks ehk Natura alaks. 2009. aastast ei ole kotkapaar nimetatud paigas enam pesitsenud. Urmas Sellise meelest võis põhjuseks olla asjaolu, et 2006. aastal tegi ärimees Janek Jefimov kaevanduseks plaanitaval alal kotkakaitsjate vastuseisust hoolimata lageraie, mis ulatus kaitstava tsooni piirini.

«Lindude täpset käitumist on raske ette näha, aga võimalik, et nad naaseksid sinna pesitsema. Kaevandamise korral oleks see muidugi äärmiselt ebatõenäoline,» rääkis Sellis. Suur-konnakotkas pesitseb tema sõnutsi metsas, tavaliselt vähemalt poole kilomeetri kaugusel põllust.

Seda, kus Arussaare paar praegu pesitseb, täpselt ei teata, aga mitu talunikku on neid seal kandis endiselt näinud. Plaanitavast kaevandusest paarisaja meetri kaugusele jääva Pilu talu peremees Viktor Leis märkas neid nii sel kui eelmisel aastal. «Tänavu 22. augustil tuli konnakotkapaar Korsi põllule vilja koristava kombaini lähistele maha ja üht neist jälgisin hiljem veel binokliga Killassaare põllul raipe peal toitumas,» kirjeldas ta. Nimetatud Korsi põld jääb kavandatava kaevanduse alale.

Urmas Sellis kinnitas, et sügiseti on suur-konnakotkastel kombeks kombainide järel kulgeda. Põhiliselt söövad nad aga närilisi, näiteks hiiri ja mügrisid, ning mõnevõrra ka veelinde. «Konnadest toituvad need linnud alles viimases hädas,» lisas kotkauurija.