Aasta lõpu mõtted

Jaanus Tamkivi Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

POLIITIKU TÖÖ on teistsugune kui treialil, kel on igal õhtul võimalik kokku lugeda nii valminud mutrid kui nende tarvis kulunud materjal. Ometi vajab ka selles ametis tehtu aeg-ajalt mõõtmist. Seda enam et poliitikute tööandja rahvas ootab aruannet ja saab töö tulemust omal nahal tunda.

Riigikogu tänavust tööd hinnates võib piirduda arvudega: mitut eelnõu menetleti või mitu tundi Toompea lossis viibiti. Targem on siiski püüda näha arvude taha. Miks otsustati just nii? Mida uus seadus või seadusemuudatus kaasa toob? Kuidas see inimeste elu paremaks muudab?

Ühtegi sellist seadust, mille eesmärk oleks inimeste elu halvemaks teha, parlament ei menetle. Kindlasti ei tule aga iga kasu kohe spiikrihaamri kolksatuse järel välja ja vahel on tarvis ka vigu parandada. Riigilaeva nina on meil ometi kindlalt helgema tuleviku poole ja selles tulevikus on oma koht kõigil, kes Eestis elavad.

ÜKS TÄNAVUSI pingelisemaid arutelusid oli seotud järgmise aasta riigieelarvega. Puhuti ületas vastasseis koalitsiooni ja opositsiooni vahel eestlasliku jonni piirid.

On küll kombeks ütelda, et targem annab järele, aga seekord küsiti, vaieldi ja venitati tarkust mõõtes terve kuu ning tihti kadus pikk päevatöö öösse. Eelarve sai siiski õigel ajal vastu võetud ja selle üle võivad kõik rõõmustada. Loodetavasti jääb pikkadest töö-öödest teadmine, et demokraatlikus riigis tuleb alati kompromissideni jõuda.

Tänavune Toompeal tehtud tähtsaim otsus on kindlasti vajaduspõhiste peretoetuste reformi käivitamine. Seadsime eesmärgiks kahekordistada abivajavate ja lasterikaste perede lastetoetust. See muudatus puudutab umbes 70 000 last. Pered, kus need lapsed elavad, saavad lisaraha ning paranevad laste elukvaliteet ja arenguvõimalused. Senist peretoetust kelleltki ära ei võeta ega vähendata.

2012. AASTAL viidi ellu avaliku teenistuse reform, mille tulemusena ajakohastatakse avalik teenistus. Ametnike palgasüsteem muutub läbipaistvamaks ning hüved muutuvad võrreldavaks erasektori omadega, samuti väheneb tunduvalt ametnike arv.

Tänapäevast avaliku teenistuse seadust, mis jõustub

1. aprillil 2013, peetakse haridusreformi kõrval üheks Andrus Ansipi kolmanda valitsuse suuremaks reformiks.

2012. aastal võeti vastu uus korruptsioonivastane seadus, mille eesmärk on muuta avalikus sektoris korruptsiooni ennetamine sisulisemaks ja paindlikumaks. Selles seaduses on hulk uuenduslikke muudatusi. 2014. aastast muutuvad majanduslike huvide deklaratsioonid elektrooniliseks, eeltäidetavaks ja veebis avalikkusele lihtsamini leitavaks. Järgmisest aastast tuleb deklareerida ka vara, mis on ametiisiku kasutuses üle kahe kuu aastas.

Ettevõtlust peab praegune valitsuskoalitsioon riigi jõukuse tähtsaimaks allikaks ning ettevõtluse soodustamiseks on lõppeval aastal tehtud mitu otsust. Alanesid riigilõivud ja lihtsustus kohtumenetlus. Uuest aastast alanevad maksukoormus ja nii töötaja kui tööandja makstav töötuskindlustusmakse.

MAAILM JA eriti rahamaailm oli aastal 2012 rahutu. Eesti on Euroopas oma positsioonide eest seisnud ja see on meie stabiilsusele kaasa aidanud. Oleme eurotsoonis partner, kellega arvestatakse. Eesti riigi reiting püsib stabiilse väljavaatega ajaloo kõrgeimal tasemel. See annab tunda parema palga ja madalamate laenuintressidena.

Eesti on saavutanud Euroopa Liidu 2014.—2020. aasta eelarve läbirääkimistel edusamme. Rahandusministeerium jätkab edukalt uue eurotoetuste perioodi planeerimist. Perioodi 2014—2020 toetused suunatakse hariduse, majanduse, keskkonna, energeetika, transpordi ja infotehnoloogia arendamisse.

Ka kultuuriaastast on, mida meenutada. Eestis avati maailmas ainulaadne meremuuseumi lennusadama väljapanek. Tehti kauaoodatud otsus, et Eesti Rahva Muuseumi uus hoone tuleb Tartusse Raadile, ning algas ehituse ettevalmistamine. Rõõmustasime suve­olümpiamängudelt võidetud medalite üle.

Eelmisel kuul sai Eesti olümpiakomitee uue presidendi. Teda teades julgen arvata, et ka tulevikus on põhjust suurvõistlustel sinimustvalget heisata.

Kui soovime paremat tulevikku, peame mõtlema ja tegutsema roheliselt. Seetõttu on eriti hea meel, et tänavu jõudsime Eesti looduskaitse tulevikusuundade määratlemiseni. Looduskaitse arengukava üle vaieldi kümmekond aastat. Sel suvel saavutati lõpuks kõiki osalisi rahuldav tulemus.

Praegune valitsusliit on ühe väikese muudatusega püsinud varsti juba kuus aastat. Need aastad ei ole olnud kerged, aga oleme ühiselt hakkama saanud. Ometi on tunda tüdimust ning eriti ajakirjanikud igatsevad vaheldust.

Tsiteerin siinkohal sotsiaaldemokraatide esimeest Sven Mikserit. Paar nädalat tagasi tõdes ta teraselt, et ükski ajaleheartikkel või küsitlus ei muuda riigikogu saali kohtade jaotust. Ometi tuleb valitsusel siis, kui kalender on seinal vahetatud, usalduse küsimusega senisest põhjalikumalt tegelema hakata.

Uusaastasoovina avaldan lootust, et poliitikute töö hindajad keskenduvad aastal 2013 rohkem poliitikute tegudele ja tulemustele ning vähem iseenese sõnade kõla ja krõbedate hinnangute imetlemisele.