/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2009/04/19/165431t1h2b39.jpg)
Ehkki mullusest väiksemas mahus, ootavad teetööd ees ka tänavu, mil riik püüab igalt poolt kokku hoida.
Kitsikus teetöid ei lõpeta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne teedekeskuse juhtivspetsialist Allan Allik ütles, et teeraha on Viljandimaa tarvis 148,87 miljonit krooni mulluse 201 miljoni asemel.
«Aga pole siin midagi seletada, mida veel võinuks teha, kui raha rohkem oleks,» lausus ta. «Raha on täpselt nii palju, kui on, ja selle kõik kasutame ka ära.»
Allik nentis, et teisalt on langenud ehituse hinnad ja nõnda saab töödega odavamalt hakkama.
Küll aga on teedekeskusel kirjas hulk kohti, mis jäävad ootama paremaid aegu ning uusi võimalusi. Juhtivspetsialist tõi näiteks Tartu maantee, kus Viljandi maakonna poolel on jäänud remontimata veel 12,3 kilomeetrit pikk lõik Viljandi ja Kalmetu vahel.
«Varasemate plaanide põhjal pidi see valmis saama juba 2008. aastal,» nentis Allik. «Uues teehoiukavas on tärmin lükatud 2011. aastasse. Kava muutub aga pidevalt ja nõnda ei saa midagi kindlalt lubada.»
Tähtsamatest tänavustest töödest rääkides nimetas juhtivspetsialist esmalt Jõesuu uue silla ehitust ja vana silla remonti koos pealesõitude rajamisega.
Kõik tööd Jõesuu sildade juures lähevad maksma ligikaudu 78 miljonit krooni ning osa summast on kulutatud eelmise aasta eelarvest.
«Väga oluline objekt on Põltsamaa tee, mis Kolga-Jaanist Jõgeva maakonna piirini saab 6,9 kilomeetril uue asfaltkatte,» lausus Allan Allik. «Töö läheb maksma 12,5 miljonit krooni.»
Praegusi kruusateid kavatseb teedekeskus Viljandimaal tolmuvaba kergkatte alla viia 7,67 kilomeetri ulatuses. See jaguneb jupiti eri kohtade vahel, eeskätt asulate juures. Kergkatte tegemine tähendab kruusatee kahekordset pindamist.
Kruusateede põhjalikku remonti ilma pindamiseta on plaanis teha 24 kilomeetri ulatuses. Asfaltteed saavad pindamisega värskema olemise 69,6 kilomeetril.
«Remont ootab tänavu ka 72 meetri pikkust Tomuski raudteeviadukti ja 32,38-meetrist Punasilda Kõpu juures,» rääkis Allik. «Neist esimene ehitati 1983. aastal suhteliselt viletsa kvaliteediga, teine on vastu pidanud 1955. aastast. Sillad umbes nõnda vanalt remonti lähevadki.»
Loodetavasti suve teisel poolel algab remont Mustla asulat läbiva Viljandi—Rõngu tee 2,85 kilomeetri pikkusel lõigul. Jalgtee tuleb pikemgi. Selle töö plaanib teedekeskus lõpetada järgmisel aastal.
«Arvatavasti alustame tänavu suve teisel poolel Karksi-Nuia ja Lilli tee uuendamist,» märkis juhtivspetsialist. «Eesmärk on see järgmise aasta sügiseks tolmuvaba kergkatte alla saada.»
Eesti-Läti piiriülese koostööna tuleb 85 protsenti rahast Euroopa Liidult. Tee läheb remonti Lätiski. Kaht riiki ühendava tee remondi maksumus on Allan Alliku andmeil 6 miljonit eurot ehk ligi 94 miljonit krooni.
Eesti poolel on kruusateed 14 ning Läti poolel 7,82 kilomeetrit. Läti kavatseb remontida ka edasi viivat asfaltteed, nii et ka seal ulatub remont kokku 14 kilomeetrini.
«Viljandimaal on see esimene kord, kui Eesti ja Läti tee-ehituses omavahel koostööd teevad. Juhtpartner on selles töös Eesti ning meie korraldame rahvusvahelise hanke ühe peatöövõtja leidmiseks.»
Allik lisas, et Lilli tee remont on kahe riigi ühenduse kõrval väga oluline ka kohalikele elanikele. «Vähemalt Eesti poolel on väga tihe asustus. Lugesin sel Lilli teel kokku poolsada mahasõitu, mis viivad talu juurde või kohalikule teele.»