Aastaid metssigadega hädas olnud Karksi valla Lilli küla elanikud võivad sel sügisel paremat kartulisaaki loota, sest jahimehed kahandasid hooaja jooksul sigade arvukust suurel määral.
Sigu kütiti mullusest mitu korda rohkem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lilli küla jääb kahe jahiorganisatsiooni alade piirile.
«Mõlema jahiseltsi maal on praegu 60-70 metssiga,» pakkus Viljandimaa jahimeeste liidu juhatuse esimees Veljo Kask, kes on ka mõlema organisatsiooni eesotsas. Nii Lilli kui Nuia meeste jahiala suurus on umbes 11 000 hektarit.
Veljo Kask nentis, et sigade arvukust mõjutab nende pidev ränne Eesti ja Läti vahel.
«Liikumine on tihe: sead kord magavad meil ja söövad Lätis, siis jälle vastupidi,» kõneles ta. «Kontrollkäikude ajal juhtub sageli, et loomad põgenevad jahimeeste eest naabrite juurde.»
Veljo Kase arvates sõltub metssigade hävitustööd hinnates palju sellest, milline on inimeste taluvuspiir. «Mõni ütleb juba jälgi nähes, et sigu on palju, teine ei pea aga väikest songimistki mingiks hädaks.»
Kase sõnul kütivad jahimehed piisavalt igas vanuses loomi. «Hoidume laskmast vaid karja juhtemist. Teisi emiseid kütime ikkagi — pole nii, et põhikari aina toodab põrsaid juurde,» selgitas ta.
Jahimeestel on soov ja kohustus hoida ulukite arvukus sellisel tasemel, kus need ei tekita palju kahjustusi ning populatsioon on elujõuline.
tee ääres ikka näha.
Tänavu lasid Nuia seltsi liikmed 123 siga ja Lilli ühingu mehed 96 siga. Mullu olid samad numbrid vastavalt 60 ja 15.