Poolsada last oskab hiina keeles tervitada

Õpetaja Wu Xuhong kirjutas tahvlile sõnad «Hiina inimesed» ning «Eesti inimesed». Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Sügise keskpaigast alates on Viljandi kahes koolis, riigigümnaasiumis ning Paalalinna põhikoolis õpetatud soovijatele valikainena hiina keelt. Kui palju on seda võimalik aga poolteise kuuga selgeks saada?

Mõlemas koolis õpetab eksootilist keelt Hiinast pärit Wu Xuhong, kes on Eestisse saabunud Tallinna ülikooli Konfutsiuse instituudi toel. Tal on siin 50 õpilast, kellest 20 õpib gümnaasiumis.

Xuhong rääkis, et umbes kuue nädala jooksul on ta õpetanud ladina tähestikul põhinevat häälduspärast kirjutamist pinyin’i ning hieroglüüfe ja seda, kuidas neid lugeda, hääldada ja kirjutada. «Oleme õppinud selliseid väljendeid nagu «tere», «head aega», «kuidas läheb» ning «mis on sinu nimi»,» loetles Xuhong. Ta andis mõista, et poolteise kuuga suurt midagi rohkem selgeks ei saagi.

Mõlemas koolis on võimalik hiina keelt õppida valikainena 35 tundi aastas ning kokku on kolm kursust. Paalalinna koolis on nädalas kaks tundi, gümnaasiumis sõltub nende arv õpperühmadest, kuid ei ulatu üle viie.

Euroopa keeltest erinev

Gümnaasiumis teist aastat võõrkeelte suunal õppiv Merily Šmidt võttis hiina keele valik­aineks seepärast, et on sellest huvitatud ega tahtnud head võimalust käest lasta.

«Hiina keelt eestlased iga päev ei räägi ning meil avanes võimalus seda tasuta õppida,» ütles ta.

Õpe käib inglise keele kaudu, kuid on Šmidti sõnul seda huvitavam: korraga saab õppida hiina keelt ja praktiseerida inglise keelt.

«Asjaolu, et pean nädala jooksul neli tundi klassikaaslastest kauem koolis veetma, on praegu küll veidi halb, sest ajapuudus on alati, ent kümne aasta pärast ma seda enam ei mäletagi,» kõneles Šmidt. «Kes teab, võib-olla kursuse lõpuks oskan midagi ka rääkida ning saaksin Hiinas paremini hakkama.»

Õpetaja Wu Xuhongi jutu järgi õpitakse seda keelt ka rikkaliku hiina kultuuri pärast. «Mõned jällegi tahavad õppida sellist võõrkeelt, mis Euroopa keeltest erineb,» lausus ta.

Kõige rohkem teevad õpilastele muret hieroglüüfide kirjutamine ning hääldamisele omased neli tooni. «Kui teie kirjutate sõnu tähtedega, siis meie kirjutame märkidega. Ja toone teil ei ole,» sõnas Xuhong.

Hieroglüüfe on tuhandeid, kuid õpetaja Xuhongi ütlemist mööda piisab igapäevasituatsioonides hakkama saamiseks umbes ühest tuhandest märgist.

Viljandis õpetatakse mandariini keelt. «Hiinas on palju murdeid, aga mandariini oma on üks ametlikest murretest, millest kõik hiinlased aru saavad,» selgitas ta. Teised murded jagavad mandariini keelega hieroglüüfe, kuid hääldus on erinev.

Kolme aastaga algaja tase

Noorimad kauge keele õppijad käivad Paalalinna kooli seitsmendas klassis ning nendega suhtleb õpetaja väga lihtsas inglise keeles. «Mõnikord kasutan ka kehakeelt ja käemärke, sest nendest saavad inimesed aru iga pool maailmas,» rääkis ta.

Wu Xuhong nentis, et kahe tunniga nädalas keelt korralikult selgeks ei saa, vaja oleks elada keelekeskkonnas. Viljandis aga palju hiinlasi ei liigu.

Sellest hoolimata on koolitundidega võimalik saavutada algaja tase: õppur suudab rääkida endast, saab aru lihtsamast jutust ning oskab lugeda lihtsaid tekste. Samas sõltub see õppijast ja tema motivatsioonist. «See, kes on hiina keelest väga huvitatud, jätkab õppimist ning õpib ka iseseisvalt juurde,» sõnas ta.

Kui välismaalased ütlevad, et eestlased on häbelikud ja tagasihoidlikud, siis Xuhong sellega päris nõus ei ole. «Mina leian, et inimesed on erinevad: mõned on väga aktiivsed, mõned häbelikud,» lausus ta ning lisas, et häbelikel õpilastel laseb ta oma tunnis rohkem rääkida ning paneb rühmatöid tegema aktiivsemate õpilastega.

«Kuigi hiina keel on raske, pole seda siiski võimatu selgeks saada,» ütles ta.