Lähinädalatel on ees neli riigipüha, mis on töötajatele vabad päevad: 24., 25. ja 26. detsember ehk jõululaupäev ning esimene ja teine jõulupüha ning 1. jaanuar ehk uusaasta. Lisaks on tööandjal kohustus lühendada riigipühale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra.
Tööpäeva lühendamine ei ole tööandja õigus, vaid kohustus. Tööpäeva peab kolme tunni võrra lühendama kõigil inimestel, kes töötavad pühapäeval 23. detsembril ja esmaspäeval 31. detsembril. «Seaduse mõte on selles, et lühendatud peab olema just riigipühale eelnev tööpäev. Tööandja ei tohi seda asendada lühema tööpäevaga mingil muul ajal. See ei ole lubatud,» rõhutas tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam.
Tööpäeva lühendamine ei sõltu selle kestusest. Näiteks osalise tööaja puhul, kui töötaja on tavapäraselt ametis ainult kolm tundi päevas, ei pea ta riigipühaeelsel päeval üldse tööle tulema.
Mõnel tegevusalal on siiski nõudlus töötada tavapäraselt ka riigipühade eel. Näiteks on sageli avatud kauplused, tulles vastu klientidele, kes teevad enne pühi veel viimaseid sisseoste.
Kui majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et ta töötaks riigipühaeelsel päeval sama kaua nagu tavaliselt. Kui töötaja on sellega nõus, arvatakse lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks, mille eest saab töötaja 1,5-kordset tasu. «Ületunnitööd saab teha ainult poolte kokkuleppel. Kui töötaja ei nõustu ületunnitööga, ei ole tööandjal õigust teda selleks sundida,» kinnitas Niina Siitam.
24., 25. ja 26. detsember ning 1. jaanuar on riigipühad, mis on töötajatele tavaliselt vabad päevad. Kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel töötatakse riigipühal, peab tööandja maksma töötajale selle aja eest kahekordset tasu.