/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2012/12/19/1493446t1hc134.jpg)
Südatalve mõõtu külm ilm on mokkamööda kalameestele, sest jää aina kosub ning laseb neid järvele uimelisi jahtima.
Krõbe külm valmistab kalameestele rõõmu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile keskpäeval istus Viljandi järvel kaks kalameest. Huntaugu ranna poolt jääle läinud Aleksander Hvalko oli kohas, kus jää paksus ulatus ligikaudu 15 sentimeetrini.
«Mõnel pool on jää aga õhem, ühes kohas mõõtsin viis sentimeetrit,» lausus ta. «Kõrkjate juures ei tasu üldse proovida, seal vajub sisse.»
Hvalko oli eile jääpüügil teist päeva järjest, enne ei saanud töö tõttu tulla. Esimesel päeval oli ta jääaugust tõmmanud mõne ahvena, eile hommikul vähem kui kahe tunniga polnud veel näkanud.
Turvalised sentimeetrid
Küsimusele, kui paks peaks jää inimese kandmiseks olema, vastas Aleksander Hvalko, et tema teada viis sentimeetrit. Veidi rohkem soovitavad teised asjatundjad, kes kalameeste liigset riski heaks ei kiida.
Pikaaegne vetelpäästespetsialist Helgi Lutvei ütles, et kristalselt selge jää kannab inimest turvaliselt, kui on 7—8 sentimeetrit paks. Lumelobjakaga tekkinud jää peab olema mitu sentimeetrit tüsedam.
Tema sõnu kinnitas päästeameti Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Evelin Uibokand. «Üldlevinud seisukoha järgi on inimesele turvalise jää paksus 7—10 sentimeetrit,» lausus ta.
Helgi Lutvei märkis, et ka piisavalt toeka jääga veekogul on kohti, kus koorik kipub õhem olema. Need on allikate, pilliroo ja kõrkjate ümbrus ning ojade ja jõgede suudmed. Teada tõde on seegi, et jõed ja ojad ehk kiire vooluga veekogud ei jäätu nii hästi kui tiigid ning järved.
Nagu Lutvei toonitas, peaksid vanemad lapsi hoiatama, et nood nõrgale jääle ei tikuks.
«Need, kes elavad veekogu ääres, võiksid igaks juhuks valmistada seitsme-kaheksa meetri pikkuse kuivast puidust päästeredeli või otsida välja sama pika laua,» rääkis ta. «Redeli või laua otsa tuleks siduda tosinameetrine või pikemgi nöör — selle saab päästja enda kätte jätta, kui jääauku kukkunu juurde on mööda jääd pikem maa.»
Kalameestele pani spetsialist südamele, et nad võtaksid kaasa mobiiltelefoni ja jäänaasklid või lihtsalt suured naelad, millega saab end jääaugust välja aidata. Ka päästevest pole liiast. Jäänaasklid või naelad peaksid rippuma kaelas, et neid oleks kiire ja hõlbus kätte saada.
Lutvei lausus, et igal aastal on inimesi, kes läbi jää vajuvad ja sinna oma elu jätavad. Rohkem õnnetusi kipub olema just esimese jääga sügisel või talve hakul ning kevadise jäämineku ajal.
Tulekul on uisurada
Viljandi järve jääl käivad lisaks kalameestele auke puurimas ka Viljandi rattaklubi liikmed, kes püüavad nii kindlaks teha, millal on õige aeg sinna uisurada rajada.
Rattaklubi president Veiko Šmidt ütles eile, et eelmise päeva andmetel oli jää paksus kahes kohas 15 ja ühes kohas 12 sentimeetrit.
«Loodame, et kui külma edasi peab, saame kolme-nelja päeva pärast minna uisurada ette valmistama,» sõnas ta. Selleks tööks kasutab rattaklubi ATV või väiketraktori abi.
Šmidt lisas, et kui väljas on 15 kraadi külma, kosub jää ööpäevas sentimeetri või poolteise võrra.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) ilmavaatluste osakonna andmeil mõõdeti eile hommikul selle sügistalve kõige madalam õhutemperatuur. Viljandi ilmajaam registreeris kella kuue ja kaheksa vahel —19,1 kraadi, Jõhvi jaam pani kella seitsme ja üheksa vahel Eesti äärmusena kirja —20,8 kraadi. Lumepinna minimaalseimaks temperatuuriks mõõtis Narva-Jõesuu jaam —23,7 kraadi.
Eile koostatud EMHI ilmaprognoos lubas samaväärset külma tänaseks ööks ja hommikuks ning nädala lõpul võib õhk jaheneda 25—27 pakasepügalani. Aastavahetuse paiku näitab mõni ilmamudel Eestis sula.