Rahva ja eluruumide loenduse andmetel käib välismaal tööl 1329 viljandimaalast, nende hulgas on 1138 meest ja 191 naist. Tallinna ja Harjumaa on endale töökohaks valinud 637 inimest.
Soome peibutab Viljandimaa töömehi
Välisriikidest on viljandimaalaste hulgas konkurentsitult populaarseim töölkäimise koht Soome, kus on ametis 1011 meest. Viljandimaa on Soomes töölkäijate arvult Eestis esimese kolme maakonna seas.
«Suurim on Soomes töötavate inimeste osatähtsus Jõgeva-, Viljandi- ja Pärnumaal,» kinnitas rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze. «Välismaal töötavatest Eesti elanikest 61 protsenti töötabki Soomes.»
Välismaal käib tööl 24 907 püsivalt Eestis elavat inimest ehk 4,4 protsenti hõivatud inimestest, teatab statistikaamet. Nad käivad välismaal ainult tööl, kuid oma puhkeaja veedavad Eestis ja nimetavad seda oma elukohaks.
«Eelmise rahvaloendusega võrreldes on üks suuremaid muutusi välismaal tööl käivate elanike arv,» rääkis Diana Beltadze. «See on ligi kümnekordistunud.»
Riigisisese töörände puhul on tõmbekeskused Harjumaa koos Tallinnaga ning Tartumaa ja Tartu linn.
«Rahvaloendus on kõige usaldusväärsem rahvastikuandmete hankimise allikas,» kinnitas statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski vastuseks «Sakala» küsimusele, kui suur on tõenäosus, et andmetes ei kajastu kõik väljaspool maakonda tööl käivad inimesed. «Võimalik, et paar-kolm inimest on välja jäänud, aga igal juhul on tegemist kõige usaldusväärsemate andmetega.»
Värsked andmed näitavad ka seda, et enamik Eesti elanikest on palgatöötajad. Ettevõtlusega tegeleb ligi neli protsenti majanduslikult aktiivsetest elanikest.
Rahvaloendus tõi välja ka selle, et majanduslik aktiivsus on suurem linnalise ja madalam maarahvastiku hulgas. «Linnas on palgatööga hõivatuid rohkem kui maal, samas on maal veidi rohkem ettevõtjaid,» lausus Diana Beltadze.
Majanduslikult mitteaktiivseid on kõige rohkem Jõgeva-, Viljandi-, Valga-, Põlva- ja Võrumaal, nende osa on väikseim Harjumaal.