/nginx/o/2016/02/05/5013683t1h5037.jpg)
/nginx/o/2009/04/17/164734t1h8b68.jpg)
Haigekassa esialgse arvestuse kohaselt kujuneb Viljandi haigla eriarstiabi leping majanduslanguse tõttu mullusest 2,8 protsenti väiksemaks.
Haigla lepingumaht kahaneb tänavu ligi kolm protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haigekassa Tartu osakonna direktor Maivi Parv ütles, et plaanilise töö kokkutõmbamine on paratamatu.
«Räägime aastamahu vähendamisest, aga et esimese kvartali lepinguid täideti möödunud aasta mahus, algab kokkuhoid teisest kvartalist ja on aasta lõpuni selle tõttu ka pisut suurem kui üldprotsent ette näeks,» selgitas ta.
Maivi Parve sõnul praegu veel eriarstide juurde varasemast pikemaid järjekordi tekkinud ei ole.
Haigekassa esmaeelistus on regionaalhaiglad, Lõuna-Eestis seega ülikooli kliinikum. Nende järel tulevad üldhaiglad, mille hulka kuulub ka Viljandi haigla, seejärel kohalikud raviasutused ja teised väiksemad tervishoiuteenuse osutajad.
Ühtlane kokkuhoid
Haigekassa leping Viljandi haiglaga eriarstiabi osutamiseks oli möödunud aastal 127 114 000 krooni, sellele lisandus 4,8 miljonit hooldusravi tarvis.
Tänavu ootab kõige suurem kärbe, 12 protsenti, kirurgiakliinikut, kus plaanilise töö osa on kõige suurem. Teistes valdkondades on kärped väiksemad.
Maivi Parv rõhutas, et haigekassa püüab haiglatele läheneda võimalikult võrdselt kogu Eestis, et tagada arstiabi kõigis piirkondades.
Ta eitas võimalust, et uute arstide töölepalkamine võiks lepingumahtu suurendada, nagu Viljandi haigla juhatuse esimees hiljuti «Sakalas» selgitas.
Patsientidele tähendavad kahandatav lepingumaht ja sellele lisanduv ravijuhtude hinnatõus eelkõige pikemaid järjekordi. Omaette mured tulevad teisel poolaastal, kui hakkab kehtima uus töölepinguseadus, mis muudab haiguslehe eest tasumise korda.