Olustveres võib tornaadot käega katsuda

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Orioni tähetornis on käinud tornaadot uudistamas ka täiskasvanud, teiste seas Suure-Jaani kultuurimaja direktor Anneli Kundla.
Orioni tähetornis on käinud tornaadot uudistamas ka täiskasvanud, teiste seas Suure-Jaani kultuurimaja direktor Anneli Kundla. Foto: Leili Kuusk

Olustvere ametikooli füüsikaõpetaja Oskar Noorkõiv eksponeerib oma kodutallu rajatud Orioni tähetornis tornaadomudelit.


Mudeli loomiseks ehitas Noorkõiv pleksiklaasist silindri, millele liimis põhja ning veekeerise tekitamiseks monteeris juurde pesumasina Vjatka veepumba. Et kindlaks teha, kas liimitud pind veesurvele vastu peab, tegi ta enne katseid.


Oskar Noorkõiv rääkis, et mudeli abiga püüab ta füüsikat lastele huvitavamaks muuta. «Kui füüsika õppimist ei saada eksperimendid ja katsed, muutub aine arusaamatuks ja raskeks,» kõneles ta. «Katsed võimaldavad teooriat ja valemeid lahti mõtestada. Õpilased saavad paremini aru, et looduse masinavärk on ääretult põnev ja avastamist väärt.»

Õpetaja selgitas, et keeriseline liikumine on õhus, vees ja terves universiumis üks põhiliikumisi. «Galaktika on keeriselise struktuuriga nagu ka ilmatsüklonid, selles veendumiseks tasub jälgida kosmosest tehtud pilti.

Maakeral osalevad keerise tekkimises Päike, Maa pöörlemine ja temperatuuride ebaühtlus atmosfääris.»

Lähemal ajal on õpetajal plaan mudelit täiustada: panna sellele võimsam mootor ja lisada andureid.

Samuti on tal kavas teha keerisega uusi katseid. «Näiteks tahan torgata sellesse tennisepalli, et vaadata, mis juhtub,» rääkis ta. «Muidugi peab enne tiivikule kaitsevõre ehitama. Siis on näha, kas võidab üleslükke või allatirimise jõud.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles