Mulgid tegutsevad peagi televiisoris

Milvi Kalpus on neljaosalise saatesarja «Säärased mulgid» keskne tegelane, kellega koos võib televaataja detsembri lõpul aimu saada tänapäevasest Mulgimaast ja kohalike tegemistest. Fotol valmistab Milvi Kalpus (paremal) koos tänavu Mulgimaa uhkuse tiitli saanud Asta Mäeoruga teisel Mulgi peol mulgikorpe. Foto: Priit Raudla

Veel enne, kui jõulupühad läbi saavad, jõuavad Eesti Televisiooni ekraanile mulgid. Neljaosaline sari filmiti tänavu suvel ja sügisel ning saadete keskne tegelane on Helme mulk Milvi Kalpus.

«Eks ikka kartus ole hinges, aga jõle põnev kah,» lausus Kalpus järgmisel nädalal eetrisse jõudvat sarja oodates. «Ei tea ju, kuidas see kõik televiisoris välja paistab.»

Tohoo tonti, mis nüüd?

Milvi Kalpuse sõnade järgi sai filmivärk alguse kevadel Karksi-Nuias peetud mulkide konverentsil. «Müüsin seal oma käsitööd ja äkki kõik need vallavanemad, nii palju kui neid siin Mulgimaal on, hüppasid minu ümber. Ma mõtlesin, et tohoo tonti, mida nad nüüd minust tahavad, aga siis meie Kabrits, Tõrva linnapea, küsis, kas ma hakkaks mulgi filmi keskseks tegelaseks,» meenutas Kalpus.

Toona mulkide konverentsil käsitööleti taga jäigi jutt sinnasamasse. «Mia mõtsi veel, et see oli nali, aga siis Hallistes presidendi ümarlaual tuli miu juurde üts hästi tore inimene, saate autor Silvia Karro, andis oma nimekaardi ning lubas ühendust võtta,» jutustas Kalpus.

Esiti ta ei nõustunud, aga pärastise kiitmise peale, et tema on just see, kes kõneleb hästi mulgi keeles, kirjutab lustakaid lugusid ajalehele «Üitsainus Mulgimaa», laulab, tantsib, mängib pilli ja teeb niisama nalja, võttis ta peaosa vastu. «Jah, nõnna ma nõustusin, aga ütlesin, et vaat siis olen ainult nõus, kui saan endale selle kasseti või asja, kus need filmid peal on,» rääkis ta.

Ükspäev sõitiski maja ette rahvusringhäälingu buss ja nii need võtted algasid. «Kord kolm päeva, teinekord kaks ja siis veel üksikuid võttepäevi, kui mind mööda Mulgimaad ringi veeti,» meenutas peaosaline.

Mulgi proua rõivakapp

Saadetes võis Milvi Kalpus olla selline, nagu ta on tavaeluski.

«Küpsetasin mulgikorpe ja Abjas tegime mulgiputru ning isegi minu kodu filmiti. Kõik vaadati läbi, isegi riidekapp,» pahvatas ta naerma ning lisas, et kapis on tal pitsid ilusti riiuli äärtes ja pesu tipp-topp. «Nagu mulgi mutil ikka asjad olema peavad!»

Mulgi kultuuri instituudi juhataja Janne Järvelti sõnul näidatakse saatesarjas tänapäeva mulkide elu Mulgimaal pärandkultuuri nurga alt vaadatuna.

Neli saadet mulkide elu

Lühisarja esimeses saates uuritakse, miks kunagisel Liivimaal hakati mulke just mulkideks nimetama ja kes nad õieti on. Proovitakse sarja peategelase korpe ja käiakse ära Mulgi peol.

Teises saates kaetakse, mis on alles Mulgi häärberitest. Sai ju kapitalism Eestis alguse just  Mulgimaalt: 1853. aastal ostsid 25 meest Halliste kihelkonna Abja mõisahärra käest endale oma talu.

Kolmas saade kõneleb käsitööst, näidatakse meisterlikke naiste näputööesemeid Mulgi Ukuvakas ja Tarvastu käsitöökojas ning uuritakse, kuidas mulgi mees palkmaju ehitab.

Viimane osa on pühendatud nii kirjas kui kõnes mulgi keelele ning käiakse Karksi naiste mokalaadal.

Võtete aeg Milvi Kalpuse sõnutsi kiire ei olnud. «Mis kiire pensionäril ikka olla saab — tal on alati aega.»

Teleinimesed olid tema ütlemist mööda imetoredad, kõike tehti rahulikult ning enne, kui filmima hakati, seletati ära, millal tulla ja minna. «Tore värk!» sõnas ta tagantjärele, kuid meenutas, et kui talle rolli pakuti, oli esimene reaktsioon: «Mitte mingil juhul, kaege keegi nooremp!»

«SÄÄRASED MULGID»

Mulkide elu tutvustav saatesari jõuab ETV ekraanile veel enne aastavahetust ning kordussaated lähevad eetrisse uue aasta esimestel päevadel.

• Mulke näeb telerist 26.—29. detsembrini kell 18.45.

• Kodussaated on 2.—5. jaanuarini kell 9.55.

Allikas: Mulgi kultuuri instituut