Noor ja parajalt uljas Argo Vals

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Argo Vals kinnitab, et nii plaadil kui kontserdil on lood paigutatud nõnda, et uinumist ei teki.
Argo Vals kinnitab, et nii plaadil kui kontserdil on lood paigutatud nõnda, et uinumist ei teki. Foto: Merli Antsmaa

Enam kui aasta on oodatud Argo Valsi esimest täismahus helikandjat. Ta hakkas seda looma mullu märtsis, kui Eesti Pops ilmutas tema singlid «Hallitussilmad» ja «Oktoober». Nüüd on see valmis.

Vahepealsesse aega mahtus mitu märgilist ülesastumist: Eesti Vabariigi aastapäeva presidendi kätlemistseremoonia muusikaline kujundus ja nelja ansambliga osalemine «Tallinn Music Weekil». Kevadel jäi paraku kultuuriakadeemia lõpetamata.

Praegu Tartus elav ja Põlva muusikakoolis kitarriõpetajana tegutsev 24-aastane muusik esitles plaati «Tsihcier» Viljandi pärimusmuusika aidas 11. detsembril koos omanimelise bändiga.   

Sinu helikandja valmimisest on räägitud üle aasta, muusikalist materjali on sul enam kui küll. Miks asi venis?

Materjali, millest valida, oli tekkinud tõesti piisavalt. Peapõhjus, miks ma seda varem ei teinud, oli maksimaalse soorituse soov. Uus looming tundus senisest alati natuke parem, omanäolisem ja väärtuslikum. Sedasi ma ootasin õiget aega ja kogusin materjali. Ühel hetkel taipasin, et ideaalset hetke võibki ootama jääda. Selleks, et rõõmsalt edasi liikuda, oli aeg esimese plaadiga maha saada.

Plaat kannab nime «Tsihcier», nagu «atsihh». Mis sõna see on ja mida see tähendab?

Esmapilgul ei tähenda see justkui midagi. Mulle hakkas meeldima idee anda albumile pealkiri sõnaga, mida polnud olemas.

Kui seda lugeda tagurpidi, siis saab kokku «reichist» — Steve Reich on helilooja, kelle muusika andis nimilooks inspiratsiooni. Teiste plaadil esitatud lugudega võrreldes kõlab see minu meelest kõige huvitamalt, natuke mõistatuslik-veidralt, ja nii valisin selle nimilooks.

Viimasel «Tallinn Music Weekil» osalesid neljas koosseisus ning liikus jutt, et Los Angelese raadiojaama KCRW legend Chris Douridas märkas ja kiitis su muusikat. Kas sellel on sulle mingit tähtsust?

Kui selline kuulus mees nagu Chris Douridas hakkas mu muusika vastu huvi tundma, oli see väga hea märk. Oleme tänini kirjavahetuses, ta on soovinud kasutada mu muusikat mitmes oma tele- ja filmiprojektis. See kõik on andnud mulle kõvasti eneseusku. Tegelda tuleb veel mõne autoriõigusliku küsimusega, et see võimalikuks saaks. Olen noor ja piisavalt uljas, et leida oma loomingule laiemat kõlapinda.

Kultuuriakadeemia jäi sul sel kevadel lõpetamata. Olid aastaid Viljandiga seotud. Kas on, mida meenutada?

Lõpetamine seisab ees järgmisel kevadel, siis saab see peatükk läbi. Tegin kooli lõpetamise suhtes mõne vale valiku, üks neist oli muusikaline kujundus presidendi kätlemistseremooniale, mille ettevalmistamiseks kulus ligi kaks kuud ja seda keset koolilõpetamise tempot. Selgub, et ma ei suuda mitme mahuka asjaga korraga tegelda. Et rahuldavalt hakkama saada, pean keskenduma ühele.

Kultuuriakadeemias õppimine, sealne keskkond ja Viljandi linn andsid mulle tohutut inspiratsiooni. Kõik need inimesed! Viljandis oli mõnus elada, seda linna avastades igav ei hakka. Veetsin palju õhtuid tänavatel uidates ja jalgrattaga sõites. Sellest sügisest elan Tartus, mis oli mulle varem läbisõidulinn.

Märksõnad

Tagasi üles