Aasta algul palus Viljandi huvikool oma maja kaunistamiseks inimestel jõulutulesid annetada ja nüüdseks on need vaatamiseks üles seatud.
Huvikool sai jõuluehteisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taaskasutust ning energia kokkuhoidu toetav ettevõtmine kestis terve aasta. Selle initsiaatori, Viljandi huvikooli loodusringi juhataja Peep Tobrelutsu sõnul ei olnud võimalik maja väljast kaunistada. «Tegemist on kaitsealuse majaga, niisiis pidime loobuma kruvide fassaadi keeramisest,» selgitas ta. See oli ühtlasi ka põhjus, miks huvikooli talvine silt pandi seisma kahele jalale, mis valati veega üle, et need maa külge kinni külmuksid.
Jaanuaris väljahõigatud teates paluti inimestel tuua kuuseküünlaid, elektrivanikuid, valgusvoolikuid, pikendusjuhtmeid ja muud seesugust.
Katkisi või kasutult seisvaid jõulutulesid annetas vaid kümmekond inimest. «Ehk oleks pidanud tulesid paluma varem — siis, kui neid hakati üles seadma,» arutles Tobreluts, miks oli toojaid vähevõitu. Kaunistuste äraandmise palve esitati siis, kui ehteid hakati majadelt juba maha võtma.
Kui selgus, et lambiread ei põle sugugi ühtmoodi ja tekitavad eri efekte, tuli leida uus lahendus. Nii kaeti kooli 72 aknast 26 seestpoolt kollase kilega. See õnnestus Tobrelutsu sõnul saada täiesti juhuslikult Koduekstra poest. Väidetavalt oli reklaamkile kuhugi laonurka seisma jäänud ja aegunud ning sellele otstarbe leidmine tähendas samuti taaskasutust.
Valgusallikaid katsetati ja parandati aasta jooksul. Juurde tuli osta vaid veidi pirne, knopkasid ja pikendusjuhtmeid. Kasutamata jäid need lambid, mida ei õnnestunud töökorda seada või mis ei sobinud kontseptsiooniga. Kile töötlemiseks paluti abi kesklinna koolilt, kes lubas kasutada oma tööõpetuse ruume.
Neljapäeval jõuab kätte projekti see osa, kus spetsiaalse mõõteriistaga tehakse kindlaks tulekeste energiakulu. Seadet müüakse paljudes kohtades ning see näitab voolusagedust, pinget ja tarbitavat energiahulka. «Sellega on näiteks võimalik kindlaks teha koduseid energiavampiire,» lausus Tobreluts. Mõõtmiste tulemused seatakse üles huvikooli veebilehele.
«Me pole sugugi jõulude vastased, vaid üritame panna inimesi mõtlema, mida majade arutu kaunistamisega maakerale põhjustatakse,» selgitas Tobreluts. Tema sõnul oleks hea välja arvutada ka kaunistuste ökoloogiline jalajälg, kuid see on suure hulga tegurite tõttu väga raske. Nendest tulemustest võiks loodusringi juhataja hinnangul saada hea uurimistöö.