Õpetajale üle keskmise palk

Kaia Iva Foto: Erakogu

ÕPETAJATE STREIK juhtis õigustatult tähelepanu nende palgaküsimusele ning ärgitas laiemale diskussioonile kooli ja koolikorralduse üle. Mitmesuguseid mõtteid on lauale käidud palju ning vastu on võetud üksjagu otsuseidki, mille esimese tulemusena saab riik omavalitsustele järgmisest aastast õpetajate töötasude maksmiseks eraldada 11 protsenti rohkem raha kui tänavu.

Kuigi majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) kuuluvate riikide hulgas on õpetajate palgad kasvanud viimasel kümnendil kõige kiiremini just Eestis (kokku 46 protsenti), on palgatõus Eesti kontekstis paljude teiste valdkondadega võrreldes olnud tagasihoidlik: õpetaja palk jääb ikka alla Eesti keskmise. Näiteks Soomes teenib õpetaja suurusjärgus 3500 eurot, mis on veidi üle keskmise palga.

LÄHITULEVIKUS EI ole reaalne tõsta Eesti õpetajate palka 3500 euroni, kuid täiesti võimalik oleks saavutada olukord, et nad teeniksid ka meil rohkem, kui on riigi keskmine. Haridusminister Jaak Aaviksoo on püstitanud eesmärgi, et 2015. aastal võiks õpetaja teenida 20 protsenti kõrgemat palka, kui on riigi keskmine. Praegust Eesti keskmist brutopalka arvestades teeks see üle 1025 euro kuus, 2015. aastal ilmselt veidike enamgi.

Selle saavutamiseks on vaja eraldada riigieelarvest õpetajate palkade väljamaksmiseks lisaraha. Teisalt on oluline kasutada haridusraha võimalikult otstarbekalt. Tõsta tuleb õpetajate palga osa haridusele kulutatavatest summadest, sest praegu on see vaid 36 protsenti. Soomes on see näitaja üle 50 protsendi ja Lääne-Euroopas keskmiselt lausa 60 protsenti.

Järelikult peame eraldama riigieelarvest lisaraha ning ühtlasi suunama olemasolevat haridusraha rohkem inimvarasse. Oleme viimastel aastatel palju investeerinud koolide renoveerimisse ja loomulikult on euroremonditud klassiruum vajalik, kuid head õpetajat see ei asenda.

TEINE PROBLEEM seisneb selles, et kogu õpetajate palgaks ettenähtud raha ei jõua õpetajateni, mistõttu muutub omavalitsustele antavas haridustoetuses nende palga osa tuleval aastal sihtotstarbeliseks. Mitmes omavalitsuses on õpetajad saanud vähem palka, sest osa riigilt eraldatud palgarahast on kulunud mujale.

Arvutuste järgi ei jõua Eestis keskmiselt ligi viis protsenti, Tallinnas koguni 11 protsenti riigi eraldatud palgarahast õpetajateni. Näiteks aastatel 2009 ja 2010, kui palgaraha kasutus oli rohkem sihtotstarbeline, oli õpetaja palk riigi keskmisest kolm protsenti kõrgem, kuid 2011. aastal hoopis viis protsenti madalam.

Midagi veel lõplikult otsustatud ei ole. Arutelu selle üle, kas ja kui suurel määral peaks omavalitsustel olema õigus riigi sihtotstarbeliselt antud raha tulevikus ümber jaotada, ootab riigikogus lähiajal ees.

KINDEL ON see, et järgmisest aastast tõuseb õpetajate palga alammäär tänavuselt 608 eurolt 715 euroni ning nende keskmine palk 793 eurolt 860 euroni.

Siinkohal on tähtis, et kõikidele õpetajatele, ka vanemõpetajatele ja metoodikutele, tagataks ametijärkudele vastavate seniste palgamäärade säilimine või tõus. Selleks suurendab riik järgmisel aastal omavalitsustele antavat õpetajate palgatoetust 15 miljoni euro võrra. Poole sellest moodustab riigieelarvesse lisatud raha ning teine pool tuleb haridustoetusesiseste summade ümberkorraldamise arvelt.

Tuleval aastal lisanduvast palgatoetusest 7,5 miljonit eurot moodustab valitsuse ettepanekul eraldatud lisaraha. Ülejäänud 8,3 miljonit tuleb haridustoetuste reservist (4 miljon eurot), täienduskoolituste eelarvest (3,8 miljon eurot) ning töötuskindlustusmäära vähendamisest (0,5 miljon eurot).

Nimetatud raha suunamine õpetajate palkadeks ei too omavalitsustele finantsilisi lisakohustusi, nagu mõned inimesed on väitnud. Samuti ei vähene õpetajate täienduskoolituste maht, sest need kulud kaetakse edaspidi Euroopa Liidu fondidest.

HARIDUS- JA teadusministeerium soovib koos omavalitsustega otsida lahendust seni osaliselt õpetajate palgarahast tasustatud tugispetsialistide küsimusele. Loodetavasti on järgmisel aastal võimalik omavalitsustele selleks tuge pakkuda, kasutades 2012. aasta eelarve jääki.

Milliseid muudatusi tehakse edaspidi tugiteenuste rahastamisel, selgub järgmisel aastal riigikogus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse menetlemise käigus.

Praegu on valitsuse prioriteet õpetajate palga ja töötingimuste parandamine. Palgaküsimus on järgmiseks aastaks otsustatud, kuid hulk teisi küsimusi, nende seas õpetajate töökoormus, ootab veel arutelu ja otsuseid.

Õpetajate palk on väga oluline, kuid loomulikult peame mõtlema laiemalt selle üle, kuidas lisaks konkurentsivõimelisele palgale suurendada nende rahulolu ja motiveerida rohkem noori õpetajaid kooli tööle tulema. Vaid nii teeme tõeliselt suure sammu edasi, tõstmaks kogu hariduse kvaliteeti.