Tartu halduskohus rahuldas eilse otsusega ühe Kolga-Jaani vallas elava mehe kaebuse ja mõistis Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskuselt kaebajale tekitatud kahju hüvitisena välja 29 906,31 eurot.
Häirekeskus peab Kolga-Jaani mehele tasuma 30 000 eurot
14. detsember 2012, 11:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks peab häirekeskus tasuma 938,64 euro suuruse menetlusabi ja -kulu.
4. märtsil 2006 kutsusid kaebuse esitaja ja tema abikaasa kahel korral viimase tervisliku seisundi halvenemise tõttu välja kiirabi. Häirekeskuse päästekorraldaja aga töötles hädaabikõnesid mittenõuetekohaselt ja selle tõttu viibis kiirabibrigaadi väljasaatmine. Kaebuse esitaja abikaasa suri teistkordse hädaabikõne ajal. Nimetatud häirekeskuse töötaja mõisteti 16. septembri 2009 Tartu maakohtu otsusega süüdi teise inimese eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamise ja jätmise eest. Juhtumi tagajärjel surnud naise abikaasa esitas kohtule kaebuse nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamiseks.
Halduskohus leidis, et häirekeskuse ja tema töötaja ülesanded olid samasisulised, mistõttu on töötaja rikkumine ja tegevusetus antud õigussuhtes omistatav häirekeskusele. Kaebajal oli õigustatud ootus hädaabikõnedele õiguspärasele reageerimisele ja kiirabibrigaadi õigeaegsele saabumisele.
Maakohtu kriminaalasja otsusega on tõendatud, et häirekeskus asetas ja jättis avaliku võimu kandjana naise eluohtlikku olukorda. Avaliku võimu kandja süü tekkimiseks piisab sellest, kui tema nimel tegutseb süüliselt füüsiline isik. Häirekeskus ei ole tõendanud, et kaebaja abikaasal varasemalt diagnoositud haigus oleks põhjustanud tema surma ka siis, kui häirekeskus ei oleks vaidlusalusel päeval käitunud õigusvastaselt tegevusetult.
Häirekeskuselt väljanõutud summast moodustab 9906,31 eurot varalise kahju ja 20 000 eurot mittevaralise kahju. Varalise kahju moodustasid kaebaja kantud matusekulud ja kaebaja pereliikme rehabilitatsiooniga seoses tekkinud kulud. Vajaduse rehabilitatsiooniteenuste järele tingis lähedase surm ja surma pealtnägemisest tingitud šokk. Mittevaralise kahju õiglase summa määramisel arvestas kohus käesoleva juhtumi asjaolusid, ühiskonna üldise heaolu taset, üldist võrdsuspõhiõiguse tagamiskohustust ja kohtupraktikat samalaadsetes vaidlustes.