Artikkel ilmus 11. detsembri «Sakala» paberväljaandes.
Kuigi ühe laadimiskorraga läbitavate kilomeetrite arv on talveilma saabumise järel vähenenud, ütlevad Viljandimaa sotsiaaltöötajad, et nende käsutusse antud elektriautod on neid seni hästi teeninud.
Viiratsis asuva Viljandimaa hoolekandekeskuse juhataja Matti Zirk rääkis, et elektriauto läbib keskmiselt 600 kilomeetrit kuus. See kulub marjaks ära hoolealuste arsti juurde ja kauplusesse sõidutamiseks, aga ka argisteks majandussõitudeks, kui on vaja linnast tuua elektripirne, puhastusvahendeid ja teisi olmekaupu.
«Oleme igati rahul,» sõnas Matti Zirk. Et sõidukil on veojõukontroll ja külglibisemisvastane seade ning selle põhivarustusse kuuluvad korralikud naastrehvid, on see juhataja sõnul seni kenasti lumistel teedel püsinud ning mõõduka kõrgusega valle läbida suutnud. Raskusi polevat olnud ka salongi soojaks kütmisega.
Samas on mõõdukate külmakraadidega vähenenud kilometraaž, mida elektriauto suudab ühe laadimiskorraga läbida. Kui suvel ja sügisel ulatus näitaja saja kilomeetri ligi, siis viimastel nädalatel on tulnud arvestada paarikümne kilomeetri võrra lühema läbisõiduga.
«Viimastel nädalatel on külmakraade olnud alla kümne ja paistab, et sellistes oludes pole ilma mõju märkimisväärne. Iseasi, mis juhtub siis, kui väljas peaks hakkama paukuma krõbe pakane. Mine tea, võib-olla saame siis ainult lühemaid sõite linna ja tagasi teha, aga seda me veel ei tea — eks aeg näita,» arutles Zirk.
Üldjoontes hindas juhataja elektriautode projekti siiski arukaks, sest selliste sõidukite ülalpidamine nõuab asutustelt tunduvalt vähem raha kui sisepõlemismootoriga autode oma. Laias laastus kulub elektriautoga ühe kilomeetri läbimiseks kaks eurosenti. Väiksemat sorti uute diiselmootorite puhul on summa kolm või neli korda suurem.
«Sakala» palus läinud nädalal elektriautode töökindlust kommenteerida ka Viljandi linnavalitsuse ning Pärsti ja Paistu vallavalitsuse ametnikel. Nemadki märkisid, et külmal aastaajal on akude töövõime mõnevõrra raugenud, kuid aruka planeerimise korral olevat võimalik kõik kohalikud sõidud raskusteta ära teha.
Samas märkisid sotsiaaltöötajad, et igatsevad võimalust teha elektriautoga pikemaid sõite, sest aeg-ajalt tuleb ette tööreise teistesse maakondadesse. Et isegi kiirlaadimispunktides kulub aku elluäratamiseks üksjagu aega, eelistatakse sellistel puhkudel kasutada mõnd asutuse käsutuses olevat bensiini- või diiselautot.
Eesti riik rajas lõppeval aastal saastekvootide müügist saadud raha eest elektriautode kiirlaadimisvõrgustiku ning soetas 507 elektriautot Mitsubishi i-Miev, mille andis peaasjalikult sotsiaaltöötajate, aga ka teiste riigi palgal olevate ametnike ametiautodeks.