«Kuldkala» jääb Viljandisse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
«Kuldkala» korraldajad on linnaga rahul ning kalapidu jääb Viljandisse.
«Kuldkala» korraldajad on linnaga rahul ning kalapidu jääb Viljandisse. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Kui aasta algul peetud kalapeo järel võis inimesi kuulda rääkimas, et järgmisel aastal tehakse festival kusagil mujal Eestis, siis ürituse korraldajate sõnul sellistel juttudel alust ei ole.

««Kuldkala» on tuleva aasta 16. veebruaril Viljandi järvel,» ütles turundusjuht Priit Kallas. «Väravad avatakse kell 9, misjärel saavad kõik huvilised kohe kala püüdma minna.»

Tema sõnul on peaauhinnaks 50 000 eurot ning vette lastakse 130 märgistatud kala. «Kui algusaastatel pandi suurt rõhku kalapüüdmisele, siis praegu tahame järjest rohkem keskenduda sellele, et vanemad koos lastega talvist päeva ning üritust nautima tuleksid.»

Eelmine kalapidu oli tänavu 18. veebruaril ning sellest võttis eri andmetel osa umbes 9000 inimest.

Järjekord peaaegu kilomeeter

Paraku aga ei möödunud üritus sekeldusteta, sest pikkade järjekordade tõttu lükati selle algust ühe tunni võrra edasi.

«Jah, meil tekkis probleeme järjekorraga, mis venis tipphetkel 700-meetriseks,» tõdes Kallas. Ta rääkis, et korraldajatel olid küll kogemused Otepäält, kuid nad ei osanud olla valmis selleks, et kogu rahvas tuleb korraga. «Otepääl lunastasid pääsme ainult kalapüüdjad, Viljandis aga peavad pileti ostma ka need, kes tahavad niisama melust osa saada.»

«Kuldkala» ühe korraldaja Martin Meieri sõnul on meeskond aru saanud, et eelmisel peol kasutatud käepaelte süsteem ei ole hea. «Sel aastal tuleb skänneritega piletisüsteem ning järjekord läheb kaks-kolm korda kiiremini kui käepaeltega,» lubas ta.

Peole mahuks 12 000 inimest

Suurest rahvahulgast hoolimata ei tekitanud eelmine kalapidu linnas meeletuid ummikuid. «Viljandi kannatab inimeste hulga ilusti välja, sest eks ole ka folgi kogemused,» sõnas Martin Meier.

Küsimusele, kui suurt rahvamassi Viljandi välja suudaks kannatada, vastas Meier, et see võiks olla 10 000 — 12 000 inimest. «Üle selle hakkaks juba logistikaga raskusi tekkima.»

«Kuldkala» turundusjuhi Priit Kallase hinnangul on Viljandi «Kuldkala» pidamiseks ideaalne, sest see paikneb Eesti keskel. Ka järv koos rannaga sobib ürituse korraldamiseks väga hästi.

Seekord on kavas peoplatsi siiski veidi muuta. «Kui eelmisel korral paiknesime rannakohviku juures, siis tuleval aastal kolime terve üritusega Bangalo juurde,» rääkis Priit Kallas. Põhjus on tema ütlemist mööda väga lihtne: seal suudetakse piletisüsteemi paremini korraldada ning kogu ürituse ala on palju kompaktsem. «Kui varem oli üritus piki järve kallast, siis nüüd tuleb üks suur plats, kuhu kõik on kokku kogutud,» sõnas ta.

Kogu üritust on kavas üle kanda raadiosagedusel, mida saab kuulata nutitelefonis või väikese raadio kaudu. «Eelmisel korral heideti meile ette, et järvel pole rannas toimuvat kuulda. Aga järve heliga katta on väga keeruline. Nüüd saab raadio mängima panna ning kõigil on info olemas.»

Kalapeo täpne kava ning võistlusreeglid avaldatakse uue aasta algul «Kuldkala» kodulehel www.kuldkala.ee.

Märksõnad

Tagasi üles