Tulevikku tumestab noorte naiste põud

Foto: «Sakala»

Rahva ja eluruumide loenduse värskelt avalikustatud andmete järgi jätkub rahvastiku vähenemine nii Viljandimaal kui terves Eestis, kuid Viljandimaal torkab silma sünnitusealiste naiste vähesus.

«Vaatasin neid andmeid sellise nurga alt, mida ammu ei ole tehtud: võtsin ette soolise ja vanuselise koosseisu,» rääkis statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski. «Selgus, et kui siia kähku noori naisi juurde ei tule, pole sel maakonnal üldse mingit mõtet.»

Naised on enamasti hakkajamad

Peaanalüütik uuris välja, milline on meeste ja 20—34-aastaste ehk siis parimas sünnituseas naiste suhtarv. Nii näiteks on Kolga-Jaani vallas 100 sellise naise kohta 178, Mõisaküla linnas 177, Kolga-Jaani vallas 178, Kõpu vallas 163 ja Suure-Jaani vallas 150 meest.

«Need on masendavad ning samas üllatavad arvud,» lausus Servinski. «Kõo vallas on see 107 ja Viljandi linnas 108. See pole veel katastroof, kuid nimekirja viimased arvud on tõesti väga õnnetud.»

Miks need just sellised on, nõuab Servinski ütlemist mööda põhjalikumat analüüsi, kuid esimesi järeldusi võib teha juba praegu.

«Laias laastus võib öelda, et mehed on lihtsalt äpud, kuid naised on suutnud leida lahendusi ning lahkunud,» märkis ta. «See on küll karmilt öeldud, aga kui siin elamiseks võimalusi pole, tuleb neid mujalt otsida.»

Rahvaloenduse tulemused lükkavad ümber üsna levinud väite, et naistel pole Eestis kellelegi mehele minna. Parimas pereloomise eas mehi elab Eestis rohkem kui naisi.

«Ülikoolide õpilastest on kaks kolmandikku naised — ehk on see üks noorte naiste maakonnast lahkumise põhjus,» pakkus Halliste vallavanem Andres Rõigas. «Minnakse üsna varakult maakonnast välja, tekivad uued sidemed ning nii see läheb. Naistel on edasipüüdlikkust rohkem ja ega neid sellepärast süüdistada saa.»

Rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze on öelnud, et Eestis on enne 40. eluaastat iga 95 naise kohta 100 meest. Pärast seda hakkab naiste arv järk-järgult kasvama ja igas aastakäigus on seejärel naisi rohkem kui mehi. Pärast 75. eluaastat on naisi juba poole rohkem kui mehi.

Kümne tuhandega miinuses

Rahvaloenduse andmeil elas 31. detsembril 2011 Viljandimaal 47 599 inimest. 2000. aasta rahvaloenduse andmete järgi elas siin 57 316 inimest. Seega on enam kui kümne aastaga maakonnast lahkunud 9717 inimest ehk 17 protsenti elanikkonnast.

«See seis on ikka väga kurb,» nentis Mihkel Servinski. «Rahvastiku vähenemine on aga teada info. Eestis ongi vaid kolm linna, mille ümber rahvastik natuke kasvab: Tallinn, Tartu ja Pärnu. Neile tulevad lisaks mõned üksikud vallad, kuid Viljandimaal ühtegi sellist kasvavat omavalitsust ei ole.»

Eile peeti Olustveres Viljandimaa arengustrateegia seminari ning maavanem Lembit Kruuse kinnitusel oli vähenev rahvaarv seal üks keskseid teemasid.

«Kohal oli ka üks ettevõtja, kes rääkis, et otsib sadat töötajat ning tal on neid raske leida,» rääkis maavanem. «Inimesed on lahkunud ja firmad ei leia töötajaid. Nii on ka ettevõtted sunnitud lõpuks lahkuma.»

Maavanem möönis, et mingit imevalemit inimeste kinnihoidmiseks leiutatud pole.

«Oleks see olemas, siis oleks seda rakendatud,» ütles Kruuse. «Lahkujate arv on küll üllatavalt suur, kuid usun, et meil on siiski põhjust optimismiks. Viljandimaal on praegu palju võimalusi, mida teistel piirkondadel ei ole.»

Võrreldes eelmise, 2000. aastal korraldatud rahvaloendusega on Eesti elanikkond kahanenud 75 597 inimese ehk 5,5 protsendi võrra. Maakondadest on inimesi juurde saanud vaid Harjumaa ja Tartumaa.

«Elanike arv väheneb endise hooga ning see on kindlasti olematu regionaalpoliitika tagajärg,» nentis Rõigas. «Vahel ei anna muidugi ka regionaalpoliitika tulemusi, aga praegu ei tehta seda mitte mingil kujul.»