Töökojas valmib ehitustala või silla kõrge kaar

Kaido Muiste langetab maski silmile ja keevitab. Arvutiprogramm salvestab iga keevituspõletiga tehtud liigutuse. Foto: Elmo Riig / Sakala

Müra surub kõrvadele. Avaras keevituslöövis töötab kuusteist meest. Laealustel relssidel veerevad sildkraanad, sõidutades konksude ja trosside abil põrandalt kergitatud rauatükke ühest paigast teise.

Kaido Muiste tuleb tehasesse hommikul kella seitsmeks, ehkki ametlikult algab töö seal pool tundi hiljem. On ka mehi, kes alustavad juba kell kuus. Põhjus on lihtne: nii jõuab rohkem. Tööpäev kestab ametlikult poole viieni. Kui vaja, jäädakse kauemaks. Nõnda saavad kaugemalt tulnud mehed nädalavahetust veidi pikemaks venitada, lahkudes reede lõunast ja saabudes esmaspäeva lõunaks.

Kõige rohkem on keevitajail tarvis valmistada ehituskonstruktsioone: talasid, poste ja raame. Ka mahutite keevitamist tuleb ette. Nii ehitusdetailid kui survemahutid peavad olema väga täpselt tehtud. Muiste nendib, et nigelast ehitusdetailist võib saada hoopis massihävitusrelv. Seepärast käivad keevitaja tööd üle vaatamas spetsiaalselt kontrollimisega tegelevad firmad.

Töölaual raudlati kõrval on keevitustraktor: mõõtmetelt inimpeast veidi väiksem punane riistapuu. Kaido Muiste kinnitab traktori külge keevituspõleti, annab masinale nupuvajutusega käsu ning robotliku täpsusega liigub see töölaual kaht rauatükki omavahel kokku säristades.

Traktorit kasutatakse enamasti pikkade ühtlaste keeviste tegemisel, kuid Muiste tunnistab, et sageli on kaht rauatükki lihtsam ja kiirem ühendada käsitsi, sest inimese ja masina vaheline keel on pisut keeruline ning paljudel ei jätku selle kasutamiseks kannatust. Kui keel selge, annab masin siiski eelise töö kiiruses ja ühtlaste parameetrite hoidmises, samuti jääb traktoriga keevitades inimese keha kaarleegist veidi eemale.

Nimekirja järgi

Keevitaja töötab jooniste järgi. Valib materjali ja koostab nimekirja vajalikest operatsioonidest. Selle kohta öeldakse tehases: tehnoloogiline kaardistus. Tehtud töö juurde saab märkida linnukese. Nii mõnegi toote puhul on oluline, missuguses järjekorras detaile üksteise külge kinnitatakse.

Tehases lõikurite ja keevituspõletitega askeldavad mehed on ametinimetuse poolest küll keevitajad, kuid nende töö sisu on laiem. Kaido Muiste ütleb, et nad peavad valmistama konstruktsioone ning keevitus on vaid üks protsessi osa.

Muiste ütlemist mööda oleks palju lihtsam, kui ka keevitaja saaks töötada nagu majaehitaja: vundamendist alustada ja katusel lõpetada. Keevitaja koostab aga detaile sageli järjekorras, mille dikteerivad materjali ja lõplike jooniste saadavus.

Töökoja põrandal lebab suur rauakobakas, kivipurustaja raam, mida võhik võib esialgu tehase juurde kuuluvaks detailiks pidada. Muiste selgitab, et sellise asja valmimine on meeskonnatöö.

Mõju tervisele

Kilbid, maskid, respiraatorid, paksud kindad, sügavad mütsid ning põlve- ja küünarnukikaitsmed peavad leevendama töö tervist kahjustavat mõju. Kaitsevahendid piiravad aga liigutusi ja töötegijal võib tekkida kiusatus mõnda neist kasutamata jätta.

Kaido Muiste nimetab kolm märkimisväärsemat tervisekahjustajat: käia ehk nurklihvija sädemed, mis kipuvad silma hüppama, keevituse ere valgus ning keevitusega läbiköetud suitsune, tolmune õhk, mis paneb kurgu kipitama. Õhk on keevituslöövis nõnda kuiv, et näiteks kümme aastat põrandal lebanud rauatükk on ikka haljas ja roosteplekkideta.

Üle kahekümne aasta keevitajaametit pidanud mees ütleb, et rutiini päevades pole, sest töö seab aina uusi proovikive. Suurim neist on kvaliteet. Muiste räägib, et üks asi on õppida keevitama, hoopis midagi muud on aga keevitada kvaliteetselt ja mõista selgelt, mis nendest rauatükkidest lõpuks saama peab.

Keevitaja ametinimetus tuleb mõistest «raua keetmine». Kõrgetel temperatuuridel metall paisub, jahtudes kahaneb ning töö käigus kipub raud kõveraks minema. Kasutades raskeid abivahendeid fikseerimiseks ja tagasipressimiseks, püüab töömees keevituse kuumuse mõju vähendada. Tehnoloogia pakub ka võimalust detail pärast keevitamist parajaks lõigata või siis avasid puurida, et töötlemise pinged kaoksid.

Muiste sõnul on metall samal ajal nii tänuväärne kui tänamatu materjal: seda on võimalik venitada ja painutada, aga see kipub ka omatahtsi hoopis teise suunda minema.

Tänapäeval on igal tööstuses kasutataval materjalil sertifikaat, kus on kirjas, millega see kokku sobib ja millistel tingimustel saab seda keevitada. Samuti läheb töökojas valminud tootega kaasa kogu teave selle valmistamisel kasutatud materjalide ja töötluse kohta.

Keevitusaparaatidel on selle tarbeks küljes väikesed protsessorid, mis salvestavad iga nendega tehtud liigutuse. Kompuuter võimaldab keevitajal muu hulgas kasutada salvestatud keevitusrežiime, reguleerides automaatselt temperatuuri muutusi ning gaaside juurdevoolu protsessi alguses ja lõpus. Arvutivõrgu kaudu saab ka kontoris töötav keevitusinsener protsessi kulgu jälgida.

Üks keevitusprotsess sisaldab kuni üheksakümmend parameetrit ning neid omavahel muutes ja timmides salvestab keevitaja protsessorisse andmed, mis hõlbustavad samalaadsete toodete puhul ühesuguse keevitusrežiimi kasutamist.

Parameetrite hulgast toob Muiste näiteks keevitusprotsessi eelgaasi, mis puhastab keevituskoha õhuhapnikust. Keevituspõleti puhub kõigepealt kohale argooni ja seejärel algab keevitus. Samuti programmeerib keevitaja süttimisvoolu sujuva kasvu ning kustumise sujuva kahanemise.

Üks keevitajaameti eeliseid on see, et lisaks palgatööle on võimalik ka endale midagi metallist meisterdada. Muiste näitab kaht sinist pooltoru, mis ühendatuna tema maakodus soojaveeboileriks saavad ja mille sisemuses hakkab soojenema kvaliteetne tarbevesi.

Boileri kõrval lebab seadeldis, mida mees on oma idee ja jooniste järgi juba poolteist aastat kokku pannud. Riistapuu, mis peaks hakkama metsast palke välja sikutama, on tema sõnul poes müügil koondamisvintsi nime all, aga see eksemplar on poe omadest veidi erinev.

Keevitajaks soovitas Kaido Muistel õppida ema, öeldes, et neid on alati vaja. Nüüd tõdeb mees, et ema ei eksinud: rauatöötegijaid napib. Paljud on läinud tööle Soome. Kaido Muiste aga piiri taha ei kipu, sest siin on tema kodu ja lapsed.

ARVAMUS

Peeter Kuum,
aktsiaseltsi VMT Tehased juhatuse liige

Kaido on sõnakas mees, kes huvitub metallitööst ja teeb kõike korralikult. Ta uurib kirjandust ning teab keevitusest ja tehnoloogiatest nii mõndagi. Temaga on hariv vestelda.

Kaidol on alati asjade kohta oma arvamus, mis mõnikord pole tööandjale just kõige mugavam. Aga ega neist, kel oma seisukohta pole, nii tublisid mehi tule.

Kui me Kaidole mingi ülesande anname, siis võime kindlad olla, et see on korralikult tehtud. Ta peab nii enda kui ka teiste tööst lugu.