Siim Kallas: natuke peab passi ka vaatama

Siim Kallase hinnangul ei ole veel üheselt väljajoonistunud kandidaati, kellest võiks saada Andrus Ansipi järglane Reformierakonna esimehe kohale. Foto: Liis Treimann / Postimees

Euroopa Komisjoni aseesimehel Siim Kallasel pole oma sõnutsi kindlaid tulevikuplaane. Kaks aastat kestab senine töö Brüsselis, 2015. aastal on riigikogu, 2016. aastal presidendivalimised.

«Eks siis vaata, kas on kiusatus Eesti poliitikasse siseneda,» ütleb Kallas 2014. aasta sügise kohta. «Kaks aastat on pikk aeg. Ma ikkagi vaataks ühte asja korraga.»

Siim Kallas, kellest saab Andrus Ansipi järglane?

Pole õrna aimugi. See on veel täiesti lahtine. Seal on võimekaid inimesi, aga minu meelest praegu ei ole küll ühtegi üheselt väljajoonistunud kandidaati, kes sellele kohale kõigi arvates pretendeerib ja sobib.

Mina ei võta erakonna siseasjadest väga palju osa. Ma võin olla ainult mingisugune välisvaatleja.

Ega ma nende jutuajamiste juures ole, aga kujutan ette, et poliitiline loogika on ikka see, et Ansip läheb ära kõige varem vahetult enne valimisi. Või läheb ta valimistele välja ja siis otsustab. Või jätkab.

Kõik variandid on võimalikud, kuigi ta on avalikult öelnud, et ei jätka. Ma arvan, et loogiline vahetus toimub 2014. aasta kevadel või isegi sügisel. Aga ega ma tea, mis nad seal planeerivad.

Te olete Reformierakonna auesimees. Mida see nimetus tähendab? Kui palju teiega näiteks Reformierakonda tabanud usalduskriisis konsulteeritakse?

Ma töötan ikka Brüsselis. Kogu minu energia ja motiveeritus on suunatud sellele, mida ma seal teen.

Erakonnal ei saa olla kahte esimeest. Seetõttu hoian ennast operatiivasjade otsustamisest eemal. Ja üks asi veel, mida tuleb tingimata arvestada: ma tõepoolest ei taju kõiki üksikasju.

Üks asi on olla kohal, rääkida inimestega, näha nende silmavaadet, tajuda nende kehakeelt ja hoiakut. Teine asi on lugeda lehti ja internetti ning telefoni teel üht-teist rääkida. Seda tunnetust, et operatiivselt erakonna tegevusse sekkuda, ei ole.

Milline teie tunnetus on? Kas Reformierakonna usaldusväärsusega on midagi lahti?

No ma arvan, et ikka on. Selles kriisis, mis algas Silver Meikari artikliga, tehti õige mitu viga, mida ma ei taha pikemalt kommenteerida. Ütlen, et on tehtud vigu, mis on usaldust kõvasti kõigutanud.

Seda kõike peab aga proportsioonis vaatama. Kas see on nüüd nii suur pahandus, et sellega tuleb väga suur kursimuutus Eestis? Seda ma muidugi õigeks ei pea. Arvan, et suurem poliitika peaks tulema ja panema asjad proportsiooni. Suure poliitika teemasid on ju palju.

Kas keegi ei helista ega kurda, millega teie tütar jälle hakkama on saanud? Ütles välja asju, mida parteist keegi teine oleks pidanud ütlema.

Tütar on mul iseseisev inimene. Tütre isa on keeruline olla. Sul on ikka tunne, et ta on eelkõige sinu laps, aga ta on siiski väljakujunenud isiksus, kes on kümme aastat, tegelikult isegi rohkem töötanud  ja saanud väga edukaks advokaadiks, kellel on oma vaated ja seisukohad.

Loomulikult suhtlen ma oma tütrega. Kui tütar küsib nõu, avaldan oma arvamust. Aga see ei ole nii, et keegi helistab mulle ja ütleb: kutsu oma tütar korrale! Ma ei võta niisugust juttu tõsiselt. Kui kellelgi on eri seisukohti minu tütre suhtes, peavad nad neid tütrega klaarima, mitte minu kaudu.

Missugune on teie enda tulevik? Millal transpordivoliniku ja Euroopa Komisjoni aseesimehe volitused lõpevad?

1. novembril 2014. Ametlikult. Kui ei lähe venimiseks. Kaks korda olen komisjonis olnud vahetuse ajal ja mõlemal korral on läinud üle aja. Esimene Barroso komisjon astus ametisse 22. novembril ehk kolm nädalat pärast ettenähtud aega ja teisel Barroso komisjonil läks aega koguni 1. novembrist 9. veebruarini. Ei tea, kas seekord läheb rutem, aga ametlik tähtaeg on 1. november.

Variante on õige mitu. Natuke peab passi ka vaatama. Nagu spordis soovitatakse, et ära treeni 30-aastase koormusega. Vaata ikka seda, mida sinu füüsiline ja vaimne valmisolek lubab teha.

Kaks aastat on pikk aeg. Mulle ei kujune see aeg sugugi lihtsaks. Väga palju sõltub sellest, mis täna ja homme otsustatakse. Kui otsustatakse, et see, mis ma olen ette valmistanud Euroopa ühendamise rahastu kohta, tuleb, on üks taktika ja strateegia; kui ei tule, siis teine.

Peale selle on veel väga raskeid teemasid ees, nagu Euroopa raudteede ja lennunduse reform. Ma ikkagi vaataks ühte asja korraga.

Mingit kindlat plaani ei ole. Kõige rohkem unistan sellest, et saaksin oma alma mater’is ehk Tartu ülikoolis võtta ette mingi õppetöö. Olen lugenud, et on niisugune amet nagu võrdleva poliitika professor. Arvan, et mul oleks nii mõndagi õpetada. Mulle meeldib tudengitega töötada ja õpilastele esineda.

See on üks variant — hakata õppejõuks, kirjutada üht-teist. Mul on kogu aeg rahulolematus, et ma pole midagi artiklitest suuremat kirjutanud.

Ja siis muidugi osaleda endise Euroopa Komisjoni asepresidendina lõpututel konverentsidel, kuhu kutsutakse. See on üks loogilisemaid variante.

Kas Eesti volinik kolmandat korda on võimalik olla?

On võimalik. Aga ei, see jääb ära, kindlasti. Inimene peab ise aru saama, et mõne koha peal saab tema aeg täis. Eks siis vaata, kas on kiusatus Eesti poliitikasse siseneda. Ei oska praegu öelda.

Kas kandideerite Eesti presidendiks?

Seda küsitakse palju, aga vaadake: sinna on neli aastat aega. See on nii pikk aeg. Vahepeal tulevad valimised.

Te teate väga hästi, milline on Eesti presidendi valimise süsteem. Vähemalt esimene käik sõltub väga palju riigikokku valitud poliitiliste jõudude kombinatsioonist.

See juhtub 2015. aastal. Minust oleks äärmiselt rumal planeerida oma elu selle nimel või jätta midagi tegemata, et võib-olla tuleb kunagi selline asi.

Ei tea. Ma ei taha praegu selle peale üldse mõelda.