Sobivate suuskade ja lumelaua valimine nõuab tarkust

Rademari klienditeenindaja Raido Romani sõnul on sobiva klassika-, uisu- ning universaalsuusa valimisel omad nipid. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Maa on kaetud juba päris paksu lumevaibaga ning siin-seal Eestis on sisseaetud suusaradu. Viljandi spordipoodide klienditeenindajad annavad nõu, kuidas valida suusakomplekti või lumelauavarustust.

Centrumis tegutseva Rademari kaupluse klienditeenindaja Raido Romani sõnul on hästi varustatud spordipoodides saada kolme sorti suuski: klassikatehnika jaoks, uisu- ehk vabatehnika tarvis ning universaalseid, millega saab sõita nii klassika- kui uisustiili.

«Kui inimene tuleb poodi, teeme esmalt selgeks tema vajadused: kui palju ta suusatab ja millist stiili harrastab. Suuski hakkame pakkuma selle põhjal,» rääkis Roman.

Ta meenutas, et aastaid tagasi käis klassikasuusa valimine nii: tõsteti käsi üles ja suusanina pidi ulatuma näppudeni. Nüüd aga peetakse parajaks suuski, mis on sõitjast 15—25 sentimeetrit pikemad.

«Uisusuusad võiksid olla sõitjast 10—15 sentimeetrit pikemad. Kui valida liiga pikad suusad, võib uisusammu tehes neile peale astuda,» lausus Roman. «Universaalsuusad jäävad pikkuselt klassika- ja uisusuuskade vahele ehk peavad olema sõitjast umbes 20 sentimeetrit pikemad.»

Suuski valides tuleb Romani ütlemist mööda arvestada ka sõitja kehakaalu.

«Inimese kehakaalu küsime siis, kui oleme teinud kindlaks, millist stiili ta harrastab ja kui tihe sõitja ta on. Reegel on, et mida raskem inimene, seda jäigem suusk tuleb valida. Mida jäigemad on aga suusad, seda kallimad need on,» kõneles ta.

Suusad maksavad 350 eurot

Nii nagu suuski, on ka suusasaapaid kolme sorti.

«Klassikasuusa saabas on lühikese säärega ja sellel ei ole toestust. Uisusuusa saabas on kõrgema säärega ja sellel on ka hüppeliigest toetav osa, sest vabastiili korral teeb just hüppeliiges hästi palju tööd. Universaalsaabas näeb välja nagu

uisusuusa saabas, kuid sellelt saab hüppeliigest toestava osa ära võtta, kui tahta klassikastiili sõita,» selgitas Raido Roman.

Suusaklambreid on tema sõnul kahte tüüpi. «NNN-süsteemi klambril on kaks soont ja SNS-süsteemi omal üks soon. Ühe soonega klambreid pakub Salomon ning kahe soonega klambreid teevad näiteks Fischer ja Rossignol. Fischeri suuskadele on tehases paigaldatud ka NIS-plaat, mille peale saab tõmmata sobivad klambrid kruvisid kinnitamata.»

Suusaklambreid valides tuleb samuti läbi mõtelda, kas tahetakse sõita klassika- või uisustiilis.

«Klassikaklambri puhul peab jälgima, et kumm, mille vastu saapanina käib, oleks pehmem, sest kui me sõidame klassikat, liigub jalg kogu aeg ette. Uisuklambril on kumm jäik, tagades selle, et suusk püsib kogu aeg jala küljes,» õpetas Roman.

Ka suusakeppide valimisel on omad nõksud.

«Keppe on kahest materjalist: alumiiniumist ning carbon’ist ehk süsinikust. Meie soovitame süsinikust keppe, sest need on optimaalselt jäigad ja minimaalse kaaluga. Alumiiniumi puhul tekib niisugune efekt nagu kodus mopivarrega: kui ta ei saa kindlat paindenurka, läheb ta pooleks,» kõneles Roman.

«Klassikatehnika kepi õige pikkuse saab teada, kui korrutada sõitja pikkus 0,85-ga. Uisusuusa kepi valimisel korrutatakse sõitja pikkus 0,90-ga. Universaalsuusa kepid peaksid pikkuselt jääma nende kahe vahele,» jätkas Roman.

Kui soovitakse korralikku suusakomplekti osta, peaks tema ütlemist mööda arvestama umbes 150 euroga laste ja 350 euroga täiskasvanute puhul.

«Pärast suuskade ostmist on tarvis suuski kindlasti määrdega hooldada,» rõhutas Roman ning lisas: «Uutel Fischeri suuskadel on tehases juba määre alla pandud, nii et nendega võib põhimõtteliselt ka kohe rajale minna.»

Klassikasuusa puhul on Romani jutu järgi tähtis rõhulaual kindlaks määrata pidamisala. «Sellele läheb pidamismääre ning suusa otstesse libisemismääre. Uisusuusale läheb alla vaid libisemismääre ja ka universaalsuusale pannakse enamasti alla ainult libisemismääret. Headel klassika- ja uisusuuskadel hoiavad poorid nii pidamis- kui libisemismääret kinni. Tavaliselt universaalsuuskadel poore pole ning neil ei püsi määre kuigi kaua all.»

Lumelaud on odavam

Uku keskuses asuvas spordipoes Hawaii Express müüakse nii suuski kui lumelaudu. Klienditeenindaja Artur Makku arvates on sobivat lumelauda valida peaagu sama keeruline nagu suuski.

«Kui inimene soovib osta lumelauda, tuleb tal kõigepealt läbi mõtelda, kus ta sõita tahab: kas paksu lume sees või parkides käsipuude, bokside ja reilide peal,» rääkis ta.

Kui plaanitakse sõita paksus lumes, tuleb Makku sõnul valida laud, mis ulatuks püsti tõstes sõitja nina alla.

«Laua otsad ei tohiks olla ühepikkused. Esiots peab olema pikem, sest siis kannab laud lume peal palju paremini,» toonitas ta. «Kui aga kavatsetakse sõita pargis mööda käsipuid, bokse ja reile, peab lumelaud ulatuma sõitja lõua alla ning sellisel juhul tuleb küll vaadata, et mõlemad otsad oleksid ühe pikkusega.»

Tähtis on ka see, et lumelaual oleksid äärtes kandid, mis tagavad lumes püsimise. «Pargis sõitjad lihvivad aga kandid maha, et need mõnel torul sõites ette ei jääks,» teadis Makku.

Paksus lumes sõita soovijale oleks tema sõnul hea valik niinimetatud wide-laud, mis on tavalisest lauast laiema liistuga ja kannab lumel paremini. «Samuti kasutavad wide-laudu suurema jalanumbriga mehed: siis ei ole varbad üle laua ääre ning saab paremini kaldega kurve võtta. Üldiselt on aga selline lumelaud pargilauaga võrreldes jäik ning suurimat vahet tunneb kahe laua vahel kiiresti laskudes: pehme laud ei ole nii kindel ja hakkab laperdama.»

Lumelauasaabastest soovitab Hawaii Expressi klienditeenindaja tavasõitjatele pehmemaid, sest nendega on mugavam sõita. «Neile, kes tahavad hakata trikke tegema, soovitame seevastu jäiku saapaid, sest kui sa hüppad ja maandud, ei tohi hüppeliiges järele anda.»

Ka lumelauasaabaste paigaldamiseks mõeldud klambrite tagaosa peab lauaga hüppajatel olema jäigem.

«Kiiver võiks neil, kes hüppavad ja trikke teevad, olla väiksemate õhuaukudega, sest muidu hakkab pea külmetama. Sellele aga, kes armastab kiirust ja mäest alla sõita, passib paremini suuremate õhuaukudega kiiver,» rääkis Makku.

Tema jutu järgi leidub ka sääraseid kiivreid, millel saab õhuauke vajadust mööda suuremaks ja väiksemaks teha. Samuti kiivreid, mis siis, kui sõitja maaga kokku puutub, löögi eemale suunavad. Kui aga kiiver on kord juba tugevalt põrutada saanud, tuleks see asjatundja sõnul välja vahetada, sest selle kaitsevõime on tunduvalt väiksem.

Lumelaua määrimiseks soovitab Makku kasutada parafiini. «Võistlejad panevad alla ka floori, aga enam levinud on ikka parafiin. Paned selle peale, lased ära hanguda ning lööd harjaga läikima.»

Hea lumelauakomplekt maksab Hawaii Expressi klienditeenindaja sõnade järgi umbes sama palju kui hea suusakomplekt. «300 euro eest saab selle ikka kätte.»