Juhtkiri: Kapo ja kolonn

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitsepolitsei peadirektori Raivo Aegi sõnul on juba ka ilmekaid näiteid sellest, kuidas idapiiri taga tehtavad jõupingutused on hakanud Eestis vilja kandma.
Kaitsepolitsei peadirektori Raivo Aegi sõnul on juba ka ilmekaid näiteid sellest, kuidas idapiiri taga tehtavad jõupingutused on hakanud Eestis vilja kandma. Foto: Mihkel Maripuu

Kaitsepolitsei (kapo) arvates tuleb Eestis väga ettevaatlikult suhtuda poliitikasse, mida Venemaa siin elavate venelastega seoses ajab, sest selle eesmärgid on muu hulgas niinimetatud viienda kolonni tekkimine ning Kremlit toetava fooni loomine.


Kapo peadirektori Raivo Aegi sõnul on juba ka ilmekaid näiteid sellest, kuidas idapiiri taga tehtavad jõupingutused on hakanud Eestis vilja kandma. Ta meenutas, kuidas venekeelne elanikkond avaldas eelmise aasta augustis nii meil kui ümberkaudsetes riikides toetust Venemaa agressioonile Gruusia vastu.



Näitena Venemaa soovist siinsesse poliitikaellu sekkuda tõi Aeg esile ka Moskva linnavalitsuse välissuhete osakonna juhi Georgi Muradovi visiidi Eestisse. Selle kestel peeti Tallinnas Vene saatkonnas läbirääkimisi kohalike vene poliitiliste ühenduste juhtidega, et koondada vene parteid ühte nimekirja ning leppida kokku ühiskandidaadis europarlamendi valimistel.



«Me ei saa tolereerida, kui seda protsessi juhitakse väljastpoolt Eesti Vabariiki,» vahendas eile Aegi sõnu «Postimehe» veebiväljaanne.



Kapo on samasuguseid hoiatusi teinud varemgi ning alati on arvukalt leidunud neid, kes peavad sellist juttu ilmseks liialduseks ja paanika külvamiseks. Ometi näitasid ka 2007. aasta aprillisündmused, et arvestatav osa Eestis elavatest venelastest on nõus pigem pimesi Venemaa pilli järgi tantsima kui kohalikke poliitikuid kuulama.



Mõistagi see ei meeldi meile, kuid veendumus Eesti Vabariigi ajutisuses elab ka 20 aastat pärast laulvat revolutsiooni. Selles mõttes tasub pigem karta kui kahetseda. Teisalt on korrakaitseorganitel ja poliitikutel väga lihtne libastuda ning hakata ühiskonda rumala umbusuga täitma. Rahvustevahelise vaenu tekkimine ja süvenemine oleks halvim, mis juhtuda võiks.

Tagasi üles