Nädalavahetuse kevadine ilm ajas esimesed konnad kudemisrändele ning paljud neist jätsid autorataste all elu.
Pulmaretkel konnad loodavad rataste alt pääseda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aktsiaseltsi Mulgi Reisid bussijuht Andres Liiv rääkis, et Viljandi—Tartu maanteel Tänassilma ja Vaibla vahel oli teel näha kümneid laiaks sõidetud konni.
Aastaid bussijuhina töötanud mees ütles, et kahepaiksed ilmuvad kevadrände ajal teedele kõikjal, kus on veekogusid. Ühe sellise kohana nimetas ta näiteks teelõiku Raudna karjääri juures.
«Ausalt öeldes on suure ja raske bussiga sõites raske konni kuidagi säästa. Seda saab teha ainult siis, kui tead täpselt rändekohta ja võtad enne hoo maha,» lausus bussijuht.
Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Ivar Ojaste ütles, et konnade hulgiränne algab tavaliselt siis, kui soojakraade on kümme ja õhuniiskus on kõrge.
«Mida märjem, seda aktiivsemalt konnad liiguvad,» lausus bioloog.
Keskkonnaamet soovitab Keskkonnaamet kutsub autojuhte ettevaatlikult liiklema ja konnarohketel teelõikudel kiirust vähendama. Eriti tähelepanelikud võiks autojuhid olla soojadel ja vihmastel päevadel ning veekogude läheduses.
«Rändeteedega ristuvatel maanteedel võib ainuüksi mõne tunni jooksul hukkuda tuhandeid konni,» ütles keskkonnaameti pressiesindaja Aet Truu. «Juhid võiks teelõikudel, kus nähakse palju konni, sõita kiirusega 30 kilomeetrit tunnis.
Autojuhtidele ei teeks see erilist tüli, sest konnade rändeteed üle maanteede pole tavaliselt laiemad kui paarkümmend meetrit.»
Ivar Ojaste ütles, et Eestis pole praegu ühtegi konnatunnelit veel rajatud ja tema andmetel ei ole rändekohtade lähistele pandud kiirust piiravaid märke.
Siiski tahab keskkonnaamet alustada maanteeametiga läbirääkimisi, et tunnelid vajalikes kohtades teede alla rajada.