Prügiveoleping ja piiratud võra kindlustavad lumest puhastatud tee

Lumelükkaja on katkestanud töö Uno Susi kodutee keskel ja jätnud sinna valli. Valla majandusnõuniku sõnutsi takistavad lumelükkamist teele ulatuvad oksad. Traktorile peab olema 4 x 4 meetrit vaba ruumi. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kuigi üldjoontes jõuavad sahad teed puhtaks lükata, leidub maakonnas siiski hädalisi, kelle kodutee on jäänud paksu lumekihi alla.

«Tööl käin 40-kilomeerise ringiga, kuigi otse saaks 14-ga hakkama,» ütles Halliste valla elanik Juta Kuusvere. Et tema elukohast Halliste ja Pärsti valla piiril pole otseteed Halliste poole lumest roogitud, peab Kuusvere töölkäimiseks sõitma esmalt Ramsile ja sealt Paistu valla kaudu Halliste poole.

Oksad lõhuvad lumesahka

Poolekilomeetrise täissadanud teejupiga on hädas Rein Toomiste, kel on kinnistu Karksi vallas, ning Halliste vallas elav Uno Susi.

Susi koduni eelmistel aastatel sahk jõudis. «Kõik oli väga ilus: kohe värava juurde tuli ja isegi valli ei jätnud,» meenutas peremees ning nentis, et nüüd peavad nad naabrinaisega labidatega poole kilomeetri jagu jalgrada sisse kaevama. Sahk on lükkamise poole tee pealt lõpetanud nii, et tee keskel asub jäätunud lumevall.

«Seda ei lõhu enam muud moodi kui kangiga,» tähendas Susi. Prügiveoga on tema sõnul ka nii, et kotid tuleb valli juurde viia. Susi muretseb veel oma koerte pärast, sest neile ei vea ju 10—15-kiloseid toidukotte pool kilomeetrit seljas koju.

Vallast aru pärides oli Susi vastuseks kuulnud, et tee on liiga kitsas. Ta oli valli juurest tee ära mõõtnud ja saanud tulemuseks viis kuni kuus meetrit.

Halliste valla majandusnõunik Kadri Kivimets rääkis, et oli Susile selgitanud: asi pole tee laiuses, vaid selles, et traktorile peab olema neli meetrit vaba ruumi nii kõrgusesse kui laiusesse.

«Keegi ei maksa traktoristile kinni peegleid, tulesid ja plastosi, mille oksad ära lõhuvad,» kõneles Kivimets ja lisas, et kõnealusel juhul olid kohas, kus lumelükkaja lõpetas, oksad täpselt tee kohal.

Majandusnõuniku sõnul on teistelgi selliseid takistusi ette tulnud. Üks Mõõnaste küla elanik oli lükkamata jäänud tee pärast helistanud ning tallegi oli okstelõikamisest räägitud.

«Sel aastal oleme natuke karmimad, sest mullu inimesed ei reageerinud ja nüüd ongi niimoodi, et kui on oksad teel, siis lumelükkaja ei lähe,» rõhutas Kivimets.

Too Mõõnaste elanik läks selgituse peale oksi lõikama, helistas järgmisel päeval, et töö on valmis, ning lumelükkaja läks tunni pärast ja tegi tee puhtaks.

Prügivedu näitab elutegevust

Nii Kadri Kivimets kui Karksi vallas teede hooldamisel silma peal hoidev Dmitri Orav selgitasid, et lisaks tee ümbrusest okste kärpimisele tuleb olla majja sisse kirjutatud ning tellida prügivedu.

«Prügivedu näitab, et inimene elab seal reaalselt, sest tekib jäätmeid,» sõnas Orav. Tema selgitust mööda on vallast tuua hulganisti näiteid, kus inimese jaoks lükatakse ligikaudu kaks kilomeetrit teed puhtaks.

Rein Toomiste tõdes, et tema puhul ongi ilmselt viga selles, et ta pole majja sisse kirjutatud ega telli prügivedu. Oma Karksi ja Paistu valla piiril asuvasse tallu käib ta Viljandist siiski iga päev. «Vaatan, et sealt sõda ja rüüstamine üle ei käiks. Mul on olnud au kutsumata külalistega  mitmel korral rinda pista,» lausus ta. Seepärast on ta ka koerad võtnud ning käib neid nüüd regulaarselt söötmas.

Toomiste leiab, et vald võiks lumelükkamises lähtuda vajadusest, sest maamaksu ta ju maksab. «Praegu on rada sisse sõidetud, labidad on autos ja kui häda käes, siis kaevan,» kirjeldas ta oma teekonda. «Väikesest kirmest rullib läbi, aga kui juba tuiskab ja suurema koguse maha viskab, on lugu keerulisem. Ilma labidata sõiduauto läbi ei suru.»

Mullu, kui lumega asi hulluks läks, tellis Toomiste endale sahamehe. Tee lükati lahti ja kuni kevadeni oli asi enam-vähem korras.