Jõulumaad avavad oma valdusi mitmes vallas

Karksi-Nuia jõulumaa etenduses kulistavad kurjusejooki värvilised nõiad ning päkapikud ja jänesed päästavad koos Väikse Nõiaga pühad.

FOTO: Erakogu

«Olen siin, et jutustada teile üks lugu — jõululugu.» Nii algas Karksi-Nuia kultuurikeskuses näidendiproov. Ilmselt kuuleb neil päevil sama teisteski Viljandimaa paikades, kuid valdu, kes oma jõulumaa teevad, on üldiselt vähe.

Seal, kus see siiski aset leiab, on huviliste nimekiri tihe ning mõnes vallas, näiteks Suure-Jaanis ja Karksis, luuakse kohe kaks jõulumaad.

Jänesed urgu ei mahtunud

«Kes trepi alt tulid?» küsis rohetavais rõivais näidendinõid.

«Jänesed,» kuulis ta vastuseks.

«Kas topime jänesed trepi alla tagasi?» uuris roheline nõid edasi.

«Miks jänesed peavad trepi all olema?» nõudis üks pikk-kõrv.

«See on ju nii ilus urg!» kostis nõid vastu. «Aga nad ei saagi ju sealt tulla — nad ei mahu sinna ära,» tõdes ta peagi lavaalust auku uurides.

Nii algas Triinu Riisi «Väikesest nõiast» inspireeritud jõulunäidendi proov Karksi-Nuia kultuurikeskuses. Seltskond isetegevuslasi lööb lavastusega «Uskumatu jõuluöö» kaasa Karksi-Nuia jõulumaal ning sama lavatükki näeb veel Paistu, Ämmuste ja Halliste koolis.

«Jõulumaal valmistame ka piparkooke, laulame, tantsime ja iga laps teeb endale helkuri,» rääkis Karksi-Nuia kultuurikeskuse juhataja Kai Kannistu ning lisas, et praeguseks pole gruppidele kohta enam pakkudagi. «Ainult kodulaste laupäev on järel.»

Kahed mõisaaja jõulud

Valla teine jõulumaa asub Karksi külas ja võtab eeskuju mõisaajastust. Näha saab näiteks memme ja taadi kambrit ning endisaegseid tööriistu.

Olustvere loss viib samuti külalised ajast tagasi, pakkudes juba kaheksandat aastat mõisaaegset jõulutralli.

««Jõulud mõisas» on üle kolme tunni pikk programm, mis algab saanisõiduga ja seejärel suundutakse miniloomade juurde,» kirjeldas Olustvere mõisa juhataja Tiina Randaru. «Saab silitada põrsaid, kitsi, jänesed, kanu, lambaid, mullikaid ja ponisid.»

Veel saab vaadata puuhobuseid ning linnu- ja loomatopiseid ning uurida, mida kõike tehakse klaasi- ja keraamikakojas. Härrastemajja jõudes ootab rühma jõuluetendus ja kehakinnitus.

Randaru sõnutsi on igal aastal tulijaid jagunud. «Me ei võta korraga väga palju tulijaid, aga sel aastal on igaks päevaks juba broneering ees,» lausus ta.

Elusloomad on toodud ka teise Suure-Jaani valla jõulumaale Vastemõisasse.

«Meil on seal näiteks jänkud, deegud, kanad ja kuked,» loetles Vastemõisa rahvamaja juhataja Rein Luup. Esimest korda avatavale jõulumaale on oodatud eelkõige grupid, kuid soovi korral saavad ka üksikud tulijad töötubadest ja jõulunäidendist osa.

Töötube leiab peaaegu igalt jõulumaalt. Vastemõisas võib kätt harjutada näiteks lumehelveste valmistamise ja küünlameisterdamisega.

Pilistvere jõulumaa töötubades hakatakse mudima martsipani ning mesilasvahast ehteid valmistama. Avatakse veel küünla- ja süüteroosi töötuba ning multikatuba, kus Kõo valla kultuuritöötaja Kat­re Saare sõnutsi suhtutakse telerisse ja multifilmidesse pisut iroonilisemalt kui tavaliselt.

Jõulumaale tulijaid ootab vanaema. «Meil Pilistveres on külavanaema, kes küpsetab imemaitsvaid liha- ja moosipirukaid ning teeb käsitööd,» selgitas Saar.

Jõuluriiki kõikjal ei looda

Mujal maakonnas valla- ja kultuurijuhtide ütlemist mööda jõulumaid ei korraldata. «Väikesi toimetamisi on küll, aga midagi sellist suurt, kuhu inimesed ka väljastpoolt tuleksid, me ei tee,» lausus Abja kultuurimaja juhataja Aime Hunt.

Mustla rahvamaja administraator Inge Toomsoo ütles, et Mustlas on küll ilusad jõulukaunistused väljas, aga jõulumaad mitte.

Paistu valla kultuurijuht Piia Mänd tõdes, et sealgi jõulmaad pole, kui see-eest avatakse kaks õpituba: ühes valmistatakse piparkoogitainast ning teine on pühendatud verivorsti ja koduleiva tegemisele.

Halliste vallavanem Andres Rõigas ütles pärast valla jõuluasjade ülevaatamist, et jõulumaast ta oma vallas ei tea, aga üks külaselts teeb oma küla eakatele rõõmu jõulukaunistusi valmistades.

Pärsti valla kultuurispetsialist Marju Must rääkis, et Heimtali mõisa ringhoones tuleb jõululaadaga perepäev, ning oskas omast kogemusest lisada, et advendiküünla süütamised mõisas on samuti justkui jõulumaa. Härrastemajas olid eelmisel korral koorid esinenud ning eeloleval pühapäeval ootavad ees piparkookide küpsetamine ja kaunistamine ning jõulukaartide meisterdamine.

Viiratsi rahvamaja juhataja Maire Paju lausus, et nemad otsustasid sel aastal hoopis ise majast välja minna. Täna on Viiratsi lapsed jõulumaal Jõgevamaal Palamusel. «Seal võtab meid vastu kellamees Lible ja kõik algab kirikus nii nagu filmiski.»

Tagasi üles