Väiksed koolid peavad õpetajaid ühtepuhku omavahel jagama

Sultsis asuvas Paistu koolis on sel aastal 61 õpilast ja 49 lasteaialast. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui Koidu Vaks 28 aastat tagasi Paistu põhikoolis tööle asus, oli tema klassis 28 ja kooli peale kokku umbes 200 last. Tänavu on temal õpilasi 8 ja koolis 61.

Tollal asus Koidu Vaksi klassiruum esimesel korrusel ja oli praegusest veidi suurem. See oli aga tihedalt lapsi täis, nii et kõige tagumisest pingist tahvli juurde jõudmiseks kulus omajagu aega. Nüüd on võimalik laudade vahel vabalt ringi käia.

«Kui vaadata ainult laste arvu, siis võiks ju öelda, et kooli hiilgeajad on möödas,» nentis direktor Merike Kald. «Kui aga läheneda veidi teise nurga alt, tundub olukord hoopis teine.»

Direktori arvates tuleks arvestada kas või seda, kuidas tänapäeval laste ja nende vanematega suheldakse ning missuguseid võimalusi pakutakse. Vähe tähtis pole näiteks see, et väiksel õppeasutusel on kaks sõpruskooli välismaal.

Koidu Vaks kiitis kooli traditsioone ja üritusi. Samal ajal marssis klassi üks esimese klassi jüts. Õpetaja vaatas teda ja ütles, et peagi on väikestel tulemas aabitsapidu, kus nad esitavad oma vanematele suure rõõmuga luuletusi ja laule ning näitavad oma joonistusi.

Klassijuhataja nimetas Paistu kooli ühe suurema eelisena paljude teiste omasuguste ees seda, et seal asuvad lasteaed ja põhikool ühe katuse all, nii et lapsed saavad pikka aega samas majas õppida. «Pealegi harjuvad poolteise aasta vanune laps ja üheksanda klassi noor ühiselt toimetades teineteisega arvestama,» lisas direktor.

Valla kodulehelt võib lugeda, et Paistus on haridust antud juba väga kaua. Vanimad andmed talurahvakoolide kohta pärinevad Rootsi ajast.

«1688. aastal kirjutas Forselius, et Paistu kiriku juures õpetatakse lapsi lugema tema meetodi järgi,» seisab kodulehel.

Paistu kooli asutajaks võib pidada Õisu mõisnikku von Sieversit, tänu kellele hakati 1837. aastal Õisu vallas Lolli talus lastele kooliharidust andma. Aegade jooksul on kool paiknenud mitmes kohas. 1939. aastal alustati õppetööd praeguses, Paistust viie kilomeetri kaugusel Sultsis asuvas koolimajas, kuhu koondati ümberkaudsete Tölli ja Õisu-Peebu kooli lapsed.

Nii et kui Paistu kool pidas tänavu 175. aastapäeva, siis koolimaja sai 3. detsembril alles 73-aastaseks.

Täiskohaga õpetajaid pole

Paistust sõidutab lapsed Sultsi koolibuss ning need, kes elavad Viljandi—Karksi-Nuia maantee läheduses, kasutavad liinibussi. Kool asub suurest teest vaid saja meetri kaugusel.

«Meie asukoha üle ei nurise,» ütles Merike Kald, kes on kooli juhatanud 2009. aasta septembrist alates.

Enne seda oli valla kahel, Paistu ja Holstre koolil üks direktor. Et aga laste arv aina kahanes ja mõlemas koolis kaotati õppejuhataja ametikoht, on nüüd mõlemas taas oma juhataja.

«Oleme Holstre kooliga enam-vähem ühesuurused ja jagame omavahel kolme õpetajat,» rääkis direktor. Ühiselt peetakse ka pidusid ja spordivõistlusi ning korraldatakse õpilastööde näitusi ja õpetajate koolitusi.

«Tegelikult pole Holstre kool ainus, kellega me õpetajaid jagame,» nentis Merike Kald. «Paistus pole ühtegi täiskohaga õpetajat, ainult lasteaiaõpetajad.»

Kaldi jutu järgi lepitakse iga aasta augusti lõpul teiste koolidega kokku, kuidas õpetajaid täpselt jagatakse ning määratakse kindlaks tunniplaan. See tähendab näiteks, et vanemate klasside juhatajad veedavad osa nädalast mõnes teises koolis.

«Mul on hea meel, et saame pedagooge jagada,» tunnistas Kald. «Meie koolis pole võimalik õpetajatele täiskohta pakkuda ja laste seisukohalt on tähtis, et meil käiksid head õpetajad. Inimesed soovivad rohkem palka teenida ning selleks tuleb teha kompromisse.»

Direktori kinnitusel pole seni veel juhtunud, et õpilaste ette poleks kedagi saata olnud. «Eks me räägime teiste koolidega kõik ikka hoolikalt läbi.»

Tihtipeale on aga just direktor see, kes haigeks jäänud õpetajat asendama peab.

Viimasel ajal on Paistu koolis ametikohti veel vähemaks jäänud. Enam pole seal näiteks ka majandusjuhatajat, vaid valla majandusjuhataja haldab kõiki asutusi üldiselt. «Aga me saame hakkama,» lausus Kald optimistlikult.

Ruumi on parasjagu

Viimase aja suurimaks muudatuseks selles koolis peab Merike Kald lasteaia kolimist esimesele korrusele. Just see on põhjus, miks varem ligi 200 õppurit mahutanud maja nüüdse õpilaste arvu juures liiga suureks ei jää.

Esimene koolieelikute rühm avati Sultsis 2008. aastal. 2010. aasta septembrist toodi sinna Paistust üle ka Põnnipesa rühm. Nüüdseks on majas juba kolm P-tähega lasteaiarühma: Piilupardid, Põnnid ja Päikeseratas. Mõni 49 lapsest sõidab Sultsi ka Viljandist.

2010. aastal remonditi osa esimese korruse ruume ning ehitati kooli juurde avalik mänguväljak. Spordikompleks on seal juba varasemast ajast.

«Ruumi meil ülearu küll pole. Oleme üritanud leida optimaalse lahenduse neile ruumidele, mis meie käsutuses on. Osa õpetajaid peab klasse jagama. Näiteks inglise keele ja ajalootunnid toimuvad ühessamas ruumis — lihtsalt õpetajad pole samadel päevadel kohal,» kõneles Kald.

Direktor tõdes, et väikekooli asjaajamine pole sugugi lihtne. «Riik pole justkui otsustanud, kuidas ta järgmisel aastal koole rahastab. Ei tea sedagi, mis tuuled hakkavad puhuma siis, kui meie vald Viljandi rõngasvallaga ühineb,» rääkis ta.

Samas nentis Kald, et väikse kooli juhtimine ei pruukinud ka kümme aastat tagasi lihtsam olla. «Riiklikul tasemel loodud seadused kehtivad kõigile, hoolimata sellest, kas koolis käib 6, 60 või 600 last. Mõnda nõuet on aga väikses koolis väga keeruline täita.»