Väike pehme mängukaru sõitis aprillis liinibussiga Tallinnast Viljandisse. Kingipakina teele pandud karu oli legendi kohaselt kink ühele paariaastasele põnnile. Karu sisse oli peidetud aga narkootikume.
Mängukaru tõi narkootikume
6. detsember 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisipäeval saatis kohus trellide taha kolm naist ja ühe mehe, kes olid poole aasta jooksul pealinnast Viljandisse toimetanud vähemalt 200 grammi amfetamiini ja seda siin müünud. Ühe naise jättis kohus tingimisi vangistusega vabadusse. «Sakala» andmetel on nelja vanglasse saadetud inimese seas ka selle lapse vanem, kellele bussiga pealinnast mängukaru saadeti.
Tabati bussijaamast
Narkootikume vahendanud rühma kaks esimest liiget tabaski politsei bussijaamast, kuhu nood olid järjekordsele pakile vastu tulnud. Kohtu materjalide kohaselt saadeti liinibussiga pakke vähemalt pool aastat ehk eelmise aasta septembrist tänavu aprillini. Amfetamiin peideti seejuures mõne asja sisse, näiteks ka lõhnaveepudelisse. Legendi järgi oli seegi kingitus.
Rühma tabanud ja kohtu ette saatnud Viljandi endise narkokuritegude talituse erimenetleja Ando Kivilaane selgitust mööda suutsid politsei ja prokuratuur tõestada seda, et kõnealused inimesed olid tegutsenud pool aastat ning nende käest oli läbi käinud 200 grammi narkootilist ainet. Ta ei välistanud, et kogused võisid olla suuremad, kuid ka 200 grammi liigitub ülisuure koguse alla.
Süüdistuse järgi toimetati Viljandisse nii puhast amfetamiini kui metamfetamiiniga segatud ainet. Viljandis jõudis narkootikum nii-öelda tänavale ehk tarvitajate kätte. «Suurt raha selle müügiga ei liikunud,» arvas Kivilaan. Tarvitajaid politsei taga ajama ei hakanud, sest igaüks neist oli saanud väikse koguse.
Teisipäevane kohtuistung pidi aset leidma üldmenetluse vormis, mis oleks tähendanud tunnistajate ja süüdistatavate ärakuulamist, tõendusmaterjalide vaagimist ja kohtuvaidlusi. Kohe istungi algul tegid kohtu alla antud aga avalduse, et on valmis kokkuleppemenetlusega. See tähendab, et nad võtsid süü omaks.
Kogemustega kurjategijad
Rühma liikmetest vaid kõige noorem, 25-aastane Kristiina Beskrovnaja oli kohtu ees esimest korda. Et tal varasemaid karistusi polnud, pääses ta tingimisi vangistusega. Kõik ülejäänud on vähemalt korra narkokuritegude eest juba vangis olnud.
Kristi Koitmäele mõisteti 2010. aasta sügisel samalaadse asja eest kolme aasta ja kaheksa kuu pikkune vangistus. Karistus määrati klausliga, et kaheksa kuud tuleb tal trellide taga olla ning kolm aastat on tingimisi vangistust.
Kaheksa vanglakuud ei tähendanud Koitmäele aga seda, et ta oleks üritanud narkootikumidest eemale hoida. Selle aja jooksul suutis ta meelitada oma advokaati Pille Toomi, et too talle narkootikume tooks. Kaitsja tabati, kui ta üritas vanglas ainet edasi anda, ning tänavu sügisel mõisteti nad mõlemad selle eest süüdi.
Vanglast pääses Koitmäe kaheksa kuu möödudes välja, kuid üsna pea hakkas ta uuesti narkoäri ajama. Teisipäeval mõisteti talle viimatise teo eest kahe aasta pikkune vangistus ning liideti sellele kandmata kolm aastat. Vanglasse saadeti ta seega viieks aastaks.
Kõige pikema karistuse sai 46-aastane Margus Kaarma. Nagu Koitmäe, suutis temagi vanglasse narkootikume smugeldada ja neid seal ka tarvitada ning kandis uut kuritegu toime pannes vana eest tingimisi karistust.
Kaarma mõisteti amfetamiini vahendamise kõrval süüdi ka politseinikule vastuhakkamise eest. 2011. aasta 23. novembril ei allunud ta oma kaasosalise Kätlin Suuderi korteris politsei antud korraldusele, et ta ei tohi ruumist lahkuda. Ta tõukas politseiniku vastu seina, mille tagajärjel vigastas too oma pöialt. Kaarma saadeti trellide taha seitsmeks aastaks.
Kätlin Suuder on varem vanglas olnud kolm aastat kaks kuud ning Julia Sidjakina kolm aastat kuus kuud. Esimene neist hangeldas narkootikumidega Tallinnas ja teine Narvas. Nemad olid uut kuritegu sooritades vana karistuse juba ära kandnud. Suuder oli teinud ka 20 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd vahepealse kanepi tarvitamise eest.
Peamiselt kanep
Ando Kivilaan tunnistas, et viie inimese tabamine pani mõneks ajaks Viljandi narkoturu seisma, kuid lõplikult puhtaks linna pidada ei saa. «Tööd on selles osas veel kindlasti ja peamiselt on tegemist kanepiga,» lisas ta.
Kivilaane hinnangul on Viljandis tõenäoliselt võimalik hankida ka kangemat kraami, kuid see on keeruline.
Asjaolu, et varem lausa mitu korda süüdi mõistetud kurjategijad jätkavad samasuguste kuritegude sooritamist ka karistuse kandmise ajal, ei pannud Kivilaant sugugi imestama. «Tutvused jäävad neile alles ja sellelt tasandilt läheb äri jälle käima,» nentis ta.
Kevadest alates pole nii suuri narkojuhtumeid Viljandis avastatud. Viimati oli selline narkokuritegu Viljandi kohtus arutusel 2010. aasta sügisel, kui süüdi mõisteti seitse inimest.
KARISTUSED
Viiest kohtu alla antud inimesest neljale määrati reaalne vanglakaristus.
• Kristi Koitmäele (35) viis aastat
• Kätlin Suuderile (28) kolm aastat ja kaheksa kuud
• Margus Kaarmale (46) seitse aastat
• Julia Sidjakinale (39) kolm aastat ja üheksa kuud
• Kristiina Beskrovnajale (25) üks aasta tingimisi
Allikas: Tartu maakohus